Nasva jõe suudmes on särjepüük käinud juba mitu nädalat, nüüd on kala hakanud liikuma mööda jõge üles ja toonud kalamehed jõesadamasse.
Särg tuli Nasval üles
Pühapäeval silmas jõesadamas vaid üksikuid püüdjaid, eile päeval võis õngitsejaid aga kokku lugeda juba paarikümne ringis. Vanas jahtsadamas mere ääres passis vaid kümmekond kalameest, ehkki veel paar päeva tagasi oli seal nõndanimetatud “laulupidu” ehk suurem hulk rahvast.
“Hommikul olin paar tundi mere ääres, nüüd tulin siia,” ütleb Nasva silla lähistel jõekaldal istuv Jaanus Hiie ja tõmbab järjekordse päikese käes helkiva särje välja. Siinne püügikoht on Hiie sõnul mõnusam. Tuulevarjuline ja soe. Mere ääres võtab vilu ja tuuline ilm pool püügimõnu ära. Särg konksu otsa tulemisega väga ei pirtsuta. Pea iga hetk võib näha, kuidas mõni õngitsejatest kala välja sikutab. Vahel kahekaupa korraga.
Hiie kõrval olev naisterahvas tõmbas seevastu välja peamiselt pisikesi ahvenaid, keda ta vette tagasi loobib. “Näh, jälle ahven!” toriseb proua lustakalt.
Jaanus Hiie õpetab kõrvalt, et konksu peab kaugemale viskama. Särg liigub jõe keskel vooluvees. Usaldades ajakirjaniku ahvenaid püüdma, võtab naine teise õnge ja konks lendab kaugemale. Ainult kork vajub kohe vee alla. “Tina liiga palju,” kõlab kõrvalt õpetus. Tina saab vähemaks ja kork taas vette. Mõnikümmend sekundit ja ongi särg konksu otsas.
Pensionärist proua on enda sõnul tegelikult juba aastaid Nasval püüdmas käinud. “Mida ma seal kodus diivani peal ikka vedelen,” arvab ta. Vahel käib ta jõe ääres kohe mitu korda päevas. Tuleb hommikul vara, päeval toimetab omi asju ja õhtul jälle tagasi. Kõige varem on ta jõe ääres olnud suisa kell viis hommikul. “Mis ma vanainimene ikka magan,” sõnab ta. Lehemeestel palub ta järgmine kord ette teatada, kui plaan tulla. Teeks soengu ka ikka pähe.
Jaanus Hiie ütleb, et sel aastal on särg Nasval ikka väga vara. Tavaliselt hakkavad esimesed särjepüüdjad tulema märtsi lõpus.
Tema sõnul on tunda, et kala on mööda jõge üles liikunud ja vooluveest püüdes näkkab särg hästi.