Pöide osavallakogu: miks vald ei küsi meie arvamust?

, Pöide osavallakogu esimees
Copy
Õnne Sööt
Õnne Sööt Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Oleme niigi ääremaastumas, miks seda protsessi kiirendada?" küsib Pöide osavallakogu esimees Õnne Sööt Saaremaa vallavalitsuselt ja volikogult Saarte Hääle uudisest ajendatud järelepärimises.

Lugesime 4. märtsi Saarte Häälest, et üle-eelmisel neljapäeval kohtusid vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Aarne Põlluäär ja Saare maakonna keskraamatukogu direktor Anu Vahter Tornimäe raamatukogu direktori Anu Urmetiga. 

Kohtumise käigus selgus, et koondatakse raamatukogu juhataja ja teenuskeskuse infospetsialisti ametikoht ning kuulutatakse välja konkurss ühendameti juhataja kohale.

Millistele uuringutele või analüüsidele tuginedes selline otsus tehti? Miks ei ole arutelu juures olnud Pöide piirkonna osavallakogu liikmed, teenuskeskuse ametnikud ja allasutuste juhid?

Saaremaa valla arengukavast loeme, et meile on oluline avatus ehk otsustusprotsessidesse ja valla arendamisse on kaasatud vallakodanikud ning kõigile huvigruppidele on tagatud kaasarääkimisvõimalus.

Ühinemislepingus on välja toodud, et teenuskeskus tagab endistes vallakeskustes igapäevateenuste osutamise ja kodanike nõustamise avalike teenustega seotud küsimustes.

"Osas asjades küsitakse meie arvamust, teistes ja eriti nendes, mis puudutavad meie piirkonna arengut, aga mitte?"

Miks toimub informatsiooni jagamine valikuliselt? Osas asjades küsitakse meie arvamust, teistes ja eriti nendes, mis puudutavad meie piirkonna arengut, aga mitte? Ka Tornimäe põhikooli "hääbumist" kajastati kõigepealt meedias.

Kuidas mõeldakse korraldada raamatukogu ja infospetsialisti töö nii, et kõik osapooled oleksid rahul?

Oleme seda meelt, et meil siin kohapeal võiks olla rohkem otsustusvõimet. Ilmekalt näitab tekkinud olukorda hetkel jäätmeveolepingute sõlmimine, mis on ametnike suure töökoormuse taha seisma jäänud. 

Kas jäätmemajanduse vabastuse otsustamine ja ühismahutite avaldused ei võiks kohapealsete ametnike lahendada olla? Samuti ka külarahaga seonduv?

Oleme niigi ääremaastumas, miks seda protsessi niimoodi kiirendada?

Kas jätkuva optimeerimise ja kokkuhoiupoliitika raames on plaanis veelgi maapiirkondadest vallastruktuuri töökohti kaotada? Kas sama poliitilist joont jätkatakse ka Kuressaares asuvates valla asutustes? Mis saab niimoodi Saaremaast kui ühtsest tervikust?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles