Kiirabiõde Angela Siinor: me tegime valiku, et ellu jääda

FOTO: MAANUS MASING / Saarte Hääle arhiiv

"Kui terviseamet kuulutab, kuidas ta tegutseb rahva tervise ja hea elukeskkonna nimel, siis praegu tegutsevad nad silmaklappidega", kirjutab kiirabiõde Angela Siinor.

Väljavõte intervjuus terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadaiga:

"Saaremaal on nakatumiskolde tõttu proovivõtmiseks püsti pandud nn drive-in, kus on võimalik teenindada palju rohkem piisava viirusekahtlusega patsiente. Kas selliseid proovivõtu punkte on plaanis ka mandrile rajada?"

"Terviseamet sellist korraldust ei poolda. Peame arvestama teatud riskiga. Jätkuvalt kehtib loogika, et terveid inimesi ei ole mõtet testida – see tekitab inimestel vale turvatunde, kui ta saab teada, et ta hetkel ei ole koroonaviirusesse nakatunud, aga see ütlebki ainult selle hetke kohta."

Lugesin kiirabi tööst Saaremaal nädalavahetusel. Olin sellega laupäeval ja pühapäeval ise tihedalt seotud ning tahaksin terviseametile rääkida, kuidas see oli lihtsa kiirabi õe silme läbi.

Möödunud nädalal kasvas kiirabi töökoormus seoses koroonaviirusega ülimalt suureks. Kaks kolmeliikmelist brigaadi hakkas Saaremaal teenindama tavapäraseid kiirabiväljakutseid, üks brigaad jäi koroonabrigaadiks ning lisaks töötas veel üks kaheliikmeline koroonabrigaad.

Kaks esimest meeskonda olid tavalistes tööriietes, teised kaks nakkusohule vastavalt eririietuses.

Paraku sorteeris häirekeskus kutseid oma parema äranägemise järgi: nõnda sattusid ka kaks tavabrigaadi koroonaviiruse kahtlusega patsientide juurde, haige võimalik kontakt selgus alles väljakutsel. Kogu skeemis valitses suur segadus, mis andis tunda ka häirekeskuse töös. Tavabrigaadid pandi suurde nakkusohtu ja kõikidel brigaadidel kulus sellise töö juures meeletult kaitsevahendeid.

"Kogu maailm teeb statistikat. Kurb, et terviseamet eitab teadlaste nõuandeid."

7

Reede õhtuks oli kaheliikmeline lisabrigaad teinud kogu Saare- ja Muhumaal 30 sõitu viiruskahtlusega patsiendi juurde, lisaks teiste brigaadide kutsed. Hetkel, mil kiirabi puhketuppa sisenenud töötaja vaevu jalul seisis, saime aru, et terviseamet ei suuda sama tempot hoida ning töö tegijad peavad ise oma töökorraldust muutma.

Kuressaare haigla juhtkonna nõusolekul ja kaitseliidu abiga sai haigla ette parklasse toodud punase ristiga sõiduk, kus sai hoida testi võtmise varustust. Andsime häirekeskusele teada, et Kuressaares on logistik, kellele nad võivad edastada koroonaviiruse kahtlustused: haigusnähud ja kontakti viirusekandjaga. See andis meile võimaluse testimiseks valmistuda, inimene tuli vaid kohale kutsuda. Minule küll tundus, et häirekeskuse logistiku töö läks kohe palju kergemaks ja meie koostöö sujus ülimalt hästi.

Helistasime patsientidele, selgitasime, kuidas protseduur käib ja palusime proovi andma tulla. Patsiendid sõitsid iga natukese aja tagant autoga Kuressaare haigla ette. Seal ootas neid kaitseriietes kiirabitöötaja, kes võttis patsiendilt läbi akna nina-neeluproovi. Autost patsiendil välja tulla ei lubatud. Töö sujus, patsiendid olid rahul ja kiirabi koormus vähenes. Samuti vähenes oluliselt töötajate endi nakatumise oht. Nendel, kes ei saanud autoga tulla, käisime ise kodus. Jalgsi ei tohtinud keegi testima tulla. Laupäeval ja pühapäeval töötasime 12 tundi, kokku testisime 220 viirusekahtlast. 

Terviseameti väide, et meie töö tekitas riski, sest testisime terveid inimesi, näitab vaid ameti vähest huvi meie töö vastu. Ükski inimene, kellelt test võeti, ei olnud terve. Järgiti täpselt terviseameti juhiseid. Inimestele öeldi, et olenemata testi tulemusest peavad nad jääma koju karantiini.

Esmaspäevast selline proovide võtmine katkestati. Teisipäeval selgus, et tasulist testimist Saaremaale ei tule.

Leian, et käitusime ainuõigelt, et ellu jääda. Arvan, et haigestunud inimestel ja nendega lähedalt kokku puutunutel on õigus end testida ja saada teada ka testi tulemusi. Kogu maailm teeb statistikat. Kurb, et terviseamet eitab teadlaste nõuandeid.

Tagasi üles
Back