Ma siiski fantaseerin siin pisut ja toon möned kandidaadid ka välja. Te ei pea nendega nöus olema, aga olgem ausad, need on suhteliselt head valikud. Transpordi või siis spordirüütliks nimetaksin ilma kahtluseta meie esiratsanik söör Ott Tänaku ja laevastiku rüütliks sobiks söör Vjatšeslav Leedo. PR- ja kommunikatsioonirüütliks näiteks söör Margus Muld vöi miks mitte ka söör Tõnis Kipper. Muusikarüütel – söör Ivo Linna.
Muuseas, minu vana-vana-vana-vana-vanaisa oli Artur Toom, kes oli Saaremaalt pärit staar-ornitoloog. Rahvasuus kutsuti teda Vilsandi linnukuningaks. Seega olen ma sisuliselt Vilsandi linnu-prints? Mul on käsivartel isegi tätoveeritud linnud – suitsupääsuke ja suitsukana. Vöiksin öukonda kuuluda küll. Ranno von Pauxon, heh, päris gangsta na.
Kannaksin siis feodaalile kohaselt kaelas kuldset ja rohke “jääga” kaunistatud auraha, mille otsas ripuks kuivatatud ja kullatud ning teemantsilmadega tuvi. Balta turu tuvi, kui see peaks seal tühjal turul nüüd otsad andma järsku. Rasked ajad köigil, mis teha.
Mis rüütleid meil veel vaja vöiks olla? Pearüütliks pakuksin mehe, kes on lausa sündinud rüütliks – söör Arnold Rüütel. Haridus- ja teadusvöluriks nimetataksin näiteks Genadi Noa. Kaitserüütlid – kindlasti väga oluline valdkond. Kuna päris suur saar, mida kaitsta ja meri ümber ringi, arvan, et oleks vaja luua musketäride SWAT-rühm nimega Pimelinn. Sinna peaksid kuuluma need köige hirmuäratavamad ja köige retsimad kujud, nii et mitte üks hiidlane ei julgeks löuna poole aevastadagi. Näiteks söör Beebilöust oleks üks väga köva kandidaat. Ja tema igipöline rivaal, endine politseinik Lembit Rätsep kah – see oleks alles eepiline taaskohtumine!
Kisub jälle metsa poole see loba. Aitab küll tänaseks.
Ei teagi nüüd, mida teha. Head söbrad, käed üles ja tehke valju häält, kel hakkab suu vett jooksma, möteldes Kavala Rebase kröbekanaburgeri peale. Mul endal küll hakkas. Kuidas ma nüüd magada saan, ah?!
Ilmus Ranno Pauksoni blogis oojutt.wordpress.com