Koroonakaosest saarlase pilgu läbi

Kati Mäekallas Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Jah, me oleme totaalses kaoses, kuid see olukord on kuidagi tuttavlik. Olla saarel, isolatsioonis, teadmatuses - see on juba meie rakkudesse talletunud meie esivanematelt," kirjutab ettevõtja Kati Mäekallas.

Mäletan, kui kunagi olin tormivangis mandril ja mul tekkis õhupuudus, tahtsin oma saarele… Ka tänases olukorras ma ei tahaks olla mitte kuskil mujal, kui siin, oma inimeste keskel. Ma tean, et me saame hakkama. Ja me saame väga hästi hakkama, sest meil on säilinud kaine mõistus ja me oleme harjunud enda eest seisma. Me oleme tugevad.

Meid on aastasadade jooksul räsitud palju-palju kordi. Ja iga kord on selleks olnud erinev põhjus, võim, sündmus. Nüüd siis niimoodi.

Mu vanaema ütles, et ta ei ole kunagi midagi sellist näinud. Loomulikult. Me keegi ei ole. Aga ta on näinud palju hullemaid asju ja kõigest läbi tulnud. Ma andsin oma lähedased kõik üle Looja hoida ja kaitsta, sest muretsemine ei aita. Oma ema, oma isa, oma ainukese allesjäänud vanaema. Täpselt nii, nagu mu esivanemad pidid üle andma oma mehed ja lapsed, lähedased, kes läksid merele, sõtta või ränkade haiguste pillutada olid.

"Praegune puhastustuli põletab ära selle, mida me tegelikult ei vaja, teeb meid alandlikumaks ja õpetab enam hindama seda, mis meil on ja kes meil on."

See kõik on koputus õlale inimkonnale, et nad tuleks välja oma illusoorsest turvalisusest ja mõtleks sellele, et kõik on mööduv. See puhastustuli põletab ära selle, mida me tegelikult ei vaja, teeb meid alandlikumaks ja õpetab enam hindama seda, mis meil on ja kes meil on.

Ma nii armastan oma kalleid siin saarel, sõpru, koostööpartnereid, kliente, arste ja õdesid Kuressaare haiglas, poemüüjaid ja politseinikke, sest ma tean neid kõiki. Nad on minu saare inimesed! Ja ma ei ole kunagi varem tundnud sellist lähedust kõigi nende hingedega kui täna!

Ma mõtlen oma lemmikmüüjale Selveris, ma ei ole teda ammu näinud… Kuidas on tema tervis, kas temaga on kõik hästi? Kuidas läheb minu juuksuril? Ma saadan häid mõtteid Madis Kallasele, kes on raudne mees, üks meie hulgast ja vaatamata oma noorusele saab väga hästi hakkama kogu kriisi haldamisega. Annaks Jumal, et me ei kaotaks oma sisemist tasakaalu, sest see ongi meie tugevus.

Ja meie saar toetab meid! See energia, mida sa tunned, kui praamiga üle mere sõidad ja sul on kohe kergem hingata. See 31 päeva rohkem päikest, mis meil on… See eriline ühendus, mis on meil, saarlastel omavahel, loodusrahvale omane intuitsioon ja usk. Saabuv kevad ja loomupärane tugev tervis… Kõik need faktorid ja palju muud teevad meist saarlased ja just sellepärast meid armastataksegi.

Praegune olukord ei kontrolli meid ja meie südamerahu, vaid teeb meid targemaks ja tugevamaks. Võtame tänuga vastu uue maailma, mis pärast seda kriisi meile vastu vaatab.

Me saame hakkama! Pilvede taga on päike!