Maria Mägi-Rohtmets vastab: Kas ettevõte tõesti ei pea tagama töötajate tervist?

Tööleping. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Siinses postituses leiab vastused küsimustele, mis esitatud töölkäimise korralduse kohta eriolukorras. Küsimusi Mariale ootame endiselt uudis@saartehaal.ee.

Küsimus: Töötan tööstuses, kus on 200 töötajat, praegu on palju puudu aga kas on õige, et ettevõte ei pea tagama kuidagi töötajate tervist. Ainuke asi mis on töötajate jaoks tehtud on desovahendid kätte jaoks. Ei püüta teha võimalikuks 2x2 reeglit ei midagi. Ülemus ütles hoidke vahesid, see on ka kõik. 

Vastus:
Tööandja on kohustatud tegema kõik mõistlikult võimaliku, et tagada töötajatele ohutu töökeskkond epideemia ajal. Kehtestatud juhistest tulenevalt ei ole 2-meetrise distantsi hoidmise nõude puhul veel vähemalt esialgu silmas peetud eraomandis olevate ettevõtete siseruume – seega ka ettevõtet, kus Teie töötate. 2-meetrise distantsi hoidmise kohustuse juures tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning rakendada seda siis, kui seda on võimalik tagada. 

Seega, kui see on tootmises võimalik, tuleb tööandjal muuta kohustuslikuks ka töötajate vahelise distantsi hoidmine maksimaalselt ulatuses, mida olud võimaldavad. Üksnes desinfitseerimisvahendite tagamine ei pruugi olla piisav. Seoses epideemiaga on tööandjad kohustatud üle vaatama olemasolevad riskihinnangud ning võtma vajadusel kasutusele täiendavad meetmed töötajate ohutuse tagamiseks. Iga tööandja peaks teadma, millised on konkreetses töökeskkonnas vajalikud abinõud, sest tema tunneb oma ettevõtte tööd ja töökeskkonda kõige paremini ning ka tööandja huvi on eelduslikult majandustegevuse jätkusuutlikkus. 

Põhjalikuma selgituse tööandja võimalikest kohustustest tööohutuse- ja töötervishoiu tagamisel koroonaviirusega seoses on võimalik leida veebilehelt. 

https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur  

Küsimus: Olen täieliku töövõime puudusega inimene, kuid käin tööl. Mul ei ole koroona viiruse tunnuseid, kuid oli võimalus siiski jääda haiguslehele, et hoida ennast isolatsioonis.  Minu haiguslehte ilmselt enam ei pikendata, kuid ma parema meelega jääksin isolatsiooni. Meile on tööl antud maskid, töötan tehases, kus oleme teineteise kõrval kinnises ruumis. Soovin jääda edasi koju, kasvõi vormistada palgata lisapuhkus. Kas mul on õigus seda võimalust tööandjalt paluda? 

Vastus:
Vastame veidi laiemalt, et katta erinevaid gruppe.

Töölepinguseadus näeb üldjuhul tasustamata puhkuse ette üksnes kokkuleppel tööandjaga. Erandina on tasustamata puhkus ette nähtud järgmistel juhtudel. Esiteks vanemal, kes kasvatab, kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on lisaks vanemale ka lapse eestkostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping (TLS § 65 lõige 1). Teiseks on töötajal õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite- või katsete tegemiseks. Muul juhul, kui tööandja keeldub täiendavat tasustamata puhkust andma, ei ole töötajal õigus seda tööandjalt nõuda.  

Oluline on siinkohal teada, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane tasustatud puhkus on 35 kalendripäeva (ehk tavapärasest 28-kalendripäevast põhipuhkusest 7 päeva pikem), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku veelgi pikemas tasustatud põhipuhkuses. 

Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) § 11 kohustab tööandjat rakendama asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et võimaldada näiteks puudega inimesel töökohale pääseda ja töös osaleda. Selleks, et kohalduks VõrdKS-i võrdse kohtlemise nõue, ei pea puue olema inimesele ametlikult määratud. Puude või erivajadusega inimeseks loetakse igaühte, kellel on pikaajalised tervisest tingitud tegevus- või osaluspiirangud.  

Kehtestatud juhistest tulenevalt ei ole 2-meetrise distantsi hoidmise nõude puhul veel vähemalt esialgu silmas peetud eraomandis olevate ettevõtete siseruume – seega ka ettevõtet, kus Teie töötate. 2-meetrise distantsi hoidmise kohustuse juures tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning rakendada seda siis, kui seda on võimalik tagada. Sõltumata eeltoodust kohustub tööandja igal juhul tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning kindlasti võtma arvesse ka koroonaviiruse pandeemist põhjustatud ohutegureid. Näiteks kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest (milleks on ka koroonaviirus) peab tööandja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud, tegema riskianalüüsi käigus kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse. Juhul, kui tööandja töötaja tervisele ohutut töökeskkonda ei taga ning hoolimata töötaja palvest keeldub seda tegemast, on töötajal õigus töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule ja  tervisele. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, kohustub tööandja tasuma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.  Seega pole kindel, et praeguses ka tööandjatele raskes olukorras kolme kuu keskmist töötasu välja mõistetakse.

Nii tööandjal ja töötajal on eriti praegusel ajal vajalik olla paindlik, mõistlik ja teineteist arvestav  - olla suunatud ühise lahenduse otsimisele, seda eriti juhul, kui töötaja kuulub riskirühma. 

Põhjalikuma selgituse tööandja võimalikest kohustustest tööohutuse- ja töötervishoiu tagamisel koroonaviirusega seoses on võimalik leida: 

https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur  

Küsimus: Kui inimene keeldub tööle tulemast, sest kardab nakatuda aga kodukontorit ei ole tal võimalik kasutada, siis millised õigused on tööandjal tööleping lõpetada?  

Vastus:

Hetkel ei ole Vabariigi Valitsus veel kehtestanud erimeetmeid töösuhetes, kuid võib seda igal hetkel teha. Seega lähtume selgituste andmisel kehtivast töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse regulatsioonist ning Terviseameti viimastest soovitustest. 

Vastus küsimusele sõltub esmalt sellest, kas töö iseloom ja tööülesanded võimaldavad üldse kodukontorit. Kui vastus on jah, siis on järgmisena oluline välja selgitada, mis põhjustel töötajal kodukontorit ei ole võimalik kasutada. Nii tööandjal ja töötajal on eriti praegusel ajal vajalik olla paindlik, mõistlik ja teineteist arvestav  - olla suunatud ühise lahenduse otsimisele.  

Kui töö iseloom ja tööülesanded aga ei võimalda kodukontorit, siis kohustub töötaja ilmuma tööle ning ilmumata jätmise tagajärjed on reguleeritud töölepingu seaduses. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. 

Samal ajal on aga eriolukorrast tulenevalt tööandja kohustatud tagama töötaja ohutuse. Nendest hetkel kehtiv on, et töökohal tuleb kasutada desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendeid. Kuivõrd olukord on kiiresti muutuv, tuleb tööandjal kindlasti igapäevaselt jälgida Terviseameti soovitusi. 

Samas tuleb aga tähele panna, et alates 17. märtsist peavad kõik Eestisse tulijad jääma isolatsiooni, st Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul püsima sisenemisel täidetud tervisedeklaratsioonis märgitud elukohas. Seega, kui töötaja on nende isikute hulgas, on temal tööl käimine keelatud ning töölepingut temaga lõpetada ei tohi. 

Põhjalikuma selgituse tööandja võimalikest kohustustest tööohutuse- ja töötervishoiu tagamisel koroonaviirusega seoses on võimalik leida: 

https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles