OPERATIIVSTAABI JUHT ⟩ Jako Vernik: Peame olema valmis ka mustemateks stsenaariumiteks

Saarte Hääl
Copy
JAKO VERNIK
JAKO VERNIK Foto: Erakogu

Kuressaare haigla operatiivstaabi juht Jako Vernik: teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et haigla saaks segamatult tegeleda patsientide ravimisega.

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Jako Vernik lähetati Saaremaale 16. märtsil, kui käivitus Saaremaa sündmuskoha staap eelkõige omavalitsuse ja eriolukorra tööde juhi Margus Lindmäe toetuseks. Pool kuud hiljem, 2. aprillil saab Vernikust Kuressaare haigla operatiivstaabi juht. Tema ja meeskonna peamisteks ülesanneteks on Kuressaare Haigla igakülgne toetamine, võimaldamaks kriisi tõttu enim koormust saanud raviasutusel tegeleda oma põhieesmärgi – patsientide ravimisega ning anda sellega oma panus Saaremaa kogukonna heaks. 

Oled nädalapäevad olnud selle staabi eesotsas, selgita palun enda ja sind toetava staabi rolli ja tegevusi?

Olen sattunud tervishoiusüsteemi enda jaoks üsna ootamatult, see ei ole mu igapäevane tegevusvaldkond. Küll aga saan haiglale olla oma senise kriisireguleerimise alaste teadmistega igakülgseks toeks. Olgu kohe öeldud, et ma ei juhi Kuressaare Haiglat, haigla juhib ennast ikka ise. Haigla igapäevane sisene töökorraldus ja kõik meditsiinilised otsused on haigla teha. Minu ja minu taga olevate Päästeameti inimeste poolt moodustatud toetusmeeskonna peaeesmärk on vähendada eriolukorrast tekkinud lisatööde ja tegemiste mahtu. Meil on hea võimekus pakkuda eelkõige tehnilist, logistilist abi ja kõrvaltvaataja pilku. Pean ütlema, et see on väga põnev valdkond. Selle nädala jooksul on olnud väga huvitavad nõupidamised, oleme saanud tänu Põhja meditsiinistaabile hea ülevaate ka teiste haiglate tegemisest ja jagada omapoolset kogemust ka mandri haiglatele, kellel on võimalus meie kogemustes õppust võtta. 

Palju on räägitud sellest, et Kuressaare Haigla on teistega võrreldes justkui raskemas olukorras.

Ma ei võrdleks täna Kuressaare ja teisi haiglaid. Haigla on haigla. Selge see, et suuremates haiglates on võimekust ja võimalusi rohkem. Täna tuleb meeles pidada, et me peame lahingut nähtamatu vaenlasega, kes tabas meid ootamatult ja vaenlase taktika ei olnud meile kohe lõpuni selge. Kasvõi see, et alati ei pruugi haigestunul isegi sümptomeid olla. Kaitsemeetmeid on kasutatud algusest peale ja Kuressaare Haigla on alati tegutsenud oma parima teadmise juures. Ruumide tsoneerimise, patsientide ravi ja isikukaitsevahendite tagamisega on kriisi algusest peale tegeletud kogu hingega. Au ja kiitus Kuressaare Haiglale tehtud töö eest. Et nad saaksid seda tänuväärset tegevust jätkata veel pikemalt, saame omaltpoolt toetada erinevate tegevustega. Oleme saanud siia lisaks infektsioonikontrolli arsti ja õe, kes on nõustanud ja aidanud olukorda selgemaks saada. Jaganud psühholoogilist nõu ja toetanud personali vaimu ka läbi erinevate koolituste. 

Mis on need põhitegevused, millega staap on panustanud?

Esiteks püüame laiemat ringi hoida kursis olukorra ülevaatega. Loome olukorrapildist nii öelda armatuurlaua, mis näitab millises tsoonis me oleme ning kus on meie jaoks „punane joon“. Vastavalt sellele planeerime edasisi tegevusi ja soovitusi. Haiglast alguse saanud tsoneerimine on näiteks viidud ka hooldekodudesse. 

Teiseks suuremaks tööks on personali värbamisega toetamine haigla personalijuhi juures. Haigla oma töötajate seas on haigestunuid ja kriisiperiood on pikk. Inimesed vajavad puhkust. Haiglasse toodud ajutine personal toob samuti kaasa lisatööd, olgu selleks reisi ja majutuse, või olmetingimuste planeerimine, lepingute sõlmimine, töötajate rotatsioon, värbamisprotsessid jne. Proovime personalitöös igakülgselt aidata just nendes valdkondades ja oleme selleks ka oma personalitöötajad mandrilt appi toonud. Tänaseks on koostöös kohaliku omavalitsusega seis nii kaugel, et suudame vajadusel personali ka lennukiga mandrilt saarele ja tagasi transportida, kui kiireks läheb.

Kolmas pool, millega täna tegeleme intensiivselt on isikukaitsevahendid. Kriisi alguses on erinevaid vahendeid hangitud ja neid tuleb pidevalt juurde. Täna oleme teinud inventuuri, aidanud ka kaitseväe välihaiglat olukorra kaardistamisel ja meil on operatiivsed indikaatorid – kui varustus hakkab vähenema, siis teame millal ja mida juurde vaja on. Isikukaitsevahendite kasutamisoskus ja teadlikkus on samuti olulised, et neid kasutataks otstarbekalt ja neid jätkuks – siis suudame ka edasise leviku ära hoida, kaitstes personali võimalikult maksimaalselt.

Proovime luua toimiva paketi eelnevatest tegevustest ja see on haiglale, hooldekodudele kasutamiseks. Ehk pakume oma töökäsi ja aega, et haigla saaks tegeleda oma kõige olulisema valdkonna - raviteenuse pakkumisega.

Kuressaare Haigla ei koosne täna ainult sellest, mis haigla seinte vahel. Haigla ümber on näha rohelist, kollast ja punast värvi erinevaid lisaruume.

Tõsi ta on. Valla kriisikomisjoni poolt on ette nähtud, et Kuressaares oleks võimalikult palju haiglakohti olemas patsientide teenindamiseks. Selleks on siia toodud kaitseväe välihaigla, mille eesmärk on laiendada Kuressaare Haigla voodikohtade arvu. Kui meil ühel hetkel on patsiente rohkem, kui haigla suudab hallata, siis välihaigla suudab pakkuda kuni 20 lisakohta. Neist 10 on täna mehitatud, lisaks on võimekus mehitada veel 10 kohta, kui selleks vajadus tekib. Kuressaare Haigla oma majas on patsientidel kindlasti mugavam kui välihaiglas, mistõttu seni kuni võimalik hoiame ikka enamikku patsiente seal ja välihaiglat varus, sest haigel peab ka võimalikult mugav keskkond olema. See ei tähenda, et kaitseväe välihaigla istuks jõude, selle nädala jooksul on seal kiiremal perioodil olnud kokku kuni üheksa patsienti.

Lisaks oleme haigla juurde toonud ka Päästeameti konteineri 9. aprilli seisuga. Peame ka meie nakatumise riske võimalikult vältima ja haiglas peaksid igapäevaselt liikuma ikkagi need inimesed, kes seal päriselt tööd teevad. Kõik teised peavad oma nõu selliselt, et on kontaktis võimalikult vähe ja konteiner on üks haiglaväline koht selle tagamiseks.Igapäevaselt on töökorralduslikult võimalikult vähe inimesi koos – riskide vähendamiseks on suur osa tegevusi organiseeritud Skype või mõne muu virtuaalse nõupidamise vahendusel. 

Kuressaare Haigla on täna kindlasti huvipunktiks paljudele, virtuaalselt ja füüsiliselt on seda külastanud näiteks president Kersti Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas, teised ministrid ja olulised meditsiinivaldkonna esindajad. 

Mis saab edasi? Me teame, et täna veel kergendunult hingata on liiga ennatlik?

Edasine plaan on see, et hindame riske ja jälgime andmete analüüsist tekkinud armatuurlaualt olukorda ning oleme valmis reageerima koheselt, kui vaja haigla võimsust suurendada. Täna on meditsiinipersonali Saaremaale appi tulemisega seoses tehtud mitmeid üleskutseid ja abi on lahkelt pakutud. Täna me tahame, et need inimesed, kes siia tulevad, et neile oleks ka töö tegemiseks tagatud inimlikud töö- ja olmetingimused. Nagu juba korduvalt on öeldud – tegu on maratoniga, mille distantsi me ei tea ja selleks et inimesed pikas perspektiivis vastu peaks, ei saa me neid lihtsalt töösse uputada. Ka haigla oma töötajad vajavad puhkust ning haigestunud töötajad eemaloleku ajaks asendust.

Kuigi vahel tundub, et olukord on stabiiliseerumas, ei tähenda see, et homme või nädala pärast ei või uuesti halvemaks minna. Meil on suur hulk haigestunuid, nende tervislikku seisundit jälgime pidevalt ja loodame, et nad paranevad. Aga peame olema valmis ka mustemateks stsenaariumiteks. 

Kuidas selle viimase nädala kokku võtad?

Väga suur väljakutse, mida lahendab väga tugevalt kokkuhoidev kogukond. Kõik need moodustatud meeskonnad on ühiselt selle nähtamatu vaenlase vastu. Kuressaare Haigla on algusest peale tegelenud ootamatu olukorraga ja nad on hakkama saanud. Saaremaa valla, hooldekodude, haigla ja kõigi riigiasutuste ühine jõupingutus on märkimisväärne. Saaremaa hoiab tugevalt kokku ja loodame, et meie ühine panus aitab selle pahalase alistada. Saaremaa inimesed kasutavad väga palju sõnumeid „me saame hakkama“ ja „Saaremaa ei anna alla“, usun sellesse ja on suur au panustada oma teadmisi ja oskusi siia kogukonda. Aitäh kõigile, et aitate Saaremaad ja Saaremaal turvalisust ja üksmeelt luua ning ühiselt panustada. Üheskoos saame kindlasti hakkama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles