Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/09/03/12526844t1hf230.jpg)
Koroonaviiruse kohta tuleb ametlikest ja mitteametlikest kanalitest kogu aeg väga erinevat infot. Tegelikult ei tea vist keegi täpselt, kuidas see viirus nakkab. Kas ka sümptomiteta, aga n-ö positiivsed nakatavad teisi? Kui jah, siis kuidas, kui nad ei köhi ega aevasta? Lihtsalt nahakontakti kaudu?
Me ei saa elada nii, et kardame elamist. Kui täpselt teaks, mida karta, siis ehk oleks teine lugu. Nakatuvad need, kellel endale teadaolevalt ei ole nakkusallikaga kontakti olnud, samas jäävad puutumata väga tõsiste terviseprobleemidega inimesed, kellel on olnud kontakt.
Viirused ja bakterid olid, on ja jäävad, olgu nende nimed mis tahes. Inimesed haigestuvad ja surevad iga päev, seda nii enne koroona-aega kui ka pärast. Elu ja surm käivad käsikäes ja surematu ei ole meist keegi.
Tunnistan – mina ei karda. Kuna olen eluaeg teenindussfääris töötanud, siis ilmselt tänu sellele on mul raudne immuunsus. Ma kuu aega tagasi isegi ei teadnud, mis on inimese normaalne kehatemperatuur ja millest alates on palavik. Ma ei mäleta, millal mind mõni viirus on kimbutanud, kerge nohu või kurguvalu on olnud. Öeldakse ju, et umbrohi ei hävine.
Minu elu see koroona õnneks muutnud ei ole, kogu pere käib endiselt tööl ja oleme terved.
Edit Annusver