Saare maakonnas saab töötukassa otsusega töötasu hüvitist 125 tööandjat. Ühtekokku tähendab see ligi 528 000 eurot.
Esimese satsiga saab riigilt palgahüvitist 666 saarlast
Hüvitise saajate seas on seejuures väga erinevaid Saaremaal tegutsevaid ettevõtteid – nii suuremaid tööstusi, spaahotelle, restorane, automüügisalonge, kus palgatoetuse vajajaid ühekorraga rohkem, aga ka päris pisikesi ettevõtteid, kus mängus vaid ühe inimese töötasu.
Töötasu hüvitise võimalust kasutas ka Saaremaa hotelli- ja toitlustusettevõtja Terje Nepper. Seda nii Arensburg OÜ kui ka Classic Kohvik OÜ-ga.
“Esialgu on see väga abiks,” kinnitas Nepper. Samas märkis ta, et kahjuks ei ole ette teada, kui kaua kriis veel kestab. “Kuid juba praegu võib öelda, et majutusasutustele jääb kahest kuust hüvitisest väheks,” tõdes ta. Nepperi hinnangul oleks mõistlik, kui riik pikendaks töötasu hüvitise maksmist vähemalt viieks-kuueks kuuks.
Vaja pikemaks perioodiks
Sama meelt on teisedki kohalikud ettevõtjad. Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees ning Kalla Mööbli omanik ja juht Robert Pajussaar nentis, et tegelikult jagab riik ettevõtetele praegu töötuskindlustuse raha, mida me ise oleme varem n-ö kokku korjanud. “See ongi mõeldud sellisteks aegadeks, kui on ebameeldivad olukorrad. Ja olukord on tõesti kriitiline praegu,” märkis Pajussaar.
Ainus asi, mis Saaremaa ettevõtjatele muret tekitab, ongi hüvitise periood, mis praeguste reeglite kohaselt kestab märtsist maini. Ehk nende kuude jooksul saab esitada taotluse raha kasutamiseks palkade väljamaksmisel.
“Aga kui päris aus olla, siis märtsi keskel see kriis ju alles algas. See, et juba märtsi väljamaksete puhul saab hüvitist kasutada, on võib-olla natuke kiirustatult,” leidis Pajussaar.
Ta möönis, et iseenesest olid juba mõnda aega märgid, et majandusel nii hästi ei lähe. Oli see koroonast või millest, aga tootmisettevõtete jaoks kujuneb see kolmekuuline hüvitiseperiood kindlasti probleemiks.
“Lepingud on ju eelnevalt sõlmitud, tellimused tehtud ja neid täidetakse vähemalt kuu, isegi kaks ette,” selgitas Robert Pajussaar. See omakorda tähendab, et meie tootmisettevõtetel algavad probleemid mõnevõrra hiljem. “Võiks isegi öelda, et ehk alles juunis,” pakkus Pajussaar.
Seega on Saaremaa ettevõtjate liidu ettepanek, et hüvitise perioodi peaks pikendama viie kuu peale – märtsist kuni juulini. “Muus osas oleme päri, aga kui ikkagi juhtub, et raskused tulevad viitega, siis ei tohiks toetuse taotlemine käia enam kiiruse peale,” leidis Pajussaar.
Ta selgitas, et kui lõppkokkuvõttes saavad vaid need, kes kohe küsivad, sest raha rohkem peale ei tule, jätab see ebavõrdsesse seisu just nimelt suuremad tööstused.
Arvel üle 900 töötu
Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepiku sõnul on koondamiste rindel Saaremaal muutusteta. Endiselt on koondamisplaanidest teada andnud kaks ettevõtet ning see puudutab seitset töötajat. “Kindlasti on aga arvele tulijate seas inimesi, kes koondamisteate on saanud,” tõdes Reimaa-Lepik. Hetkel nende kohta aruannet veel pole.
Eilse seisuga oli Saaremaal töötuna arvel 921 inimest. Seda on 25,14% rohkem kui 30 päeva tagasi ja 64,17% rohkem kui 365 päeva tagasi.
Töötasu hüvitise avalduse esitas esimese taotlemise nädala jooksul Eestis töötukassale kokku 4301 asutust, kes taotlesid hüvitist 25 624 inimesele. Hüvitist määrati 3907 asutuse 22 876 töötajale. Määratud töötasu hüvitise kogukulu oli seejuures esimese hooga üle 19 miljoni euro.