“Nüüd on ta ametlik lipupäev, sellest ka aktsioon, et lipu heiskamine toimub ebatraditsioonilistes kohtades,” ütles Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Gunnar Havi. Naabersaarel Hiiumaal kerkib lipp näiteks Kõpu tuletorni, mandril aga Varbola linnusesse, Munamäe vaatetorni, Tallinna lauluväljaku tuletorni, Kiviõli tuhamäele ja mitmetele linnaväljakutele.

Kuressaare loss valiti Havi sõnul Saaremaal välja seepärast, et tegu on ühe meie maakonna sümbolobjektiga, lisaks heisati just lossis taasiseseisvumise ajal püsivalt trikoloor juba 1988. aasta detsembris. Lipp lehvis Kuressaares igapäevaselt lossitornis 29. oktoobrini 1992, misjärel otsustati seda välja panema hakata üksnes riiklikel tähtpäevadel.

Toonase muuseumijuhi Endel Püüa sõnul oli asi selles, et lipud olid siis kaunis viletsad ja tugevamad tuuled kiskusid need kiiresti ribadeks. Tuuliste ilmadega tuli teinekord iga päev lippu vahetada, mis ei olnud aga sugugi lihtne ettevõtmine. Torniluugi juurde pääses tavalistest prussidest kokkuklopsitud redeliga, luugi serval kõõlumine ja lipu vardasse vedamine nõudis heiskajalt parasjagu julgust ja külma närvi. Mõned aastad tõmmati lipp tornivardasse veel vabariigi aastapäeval, kuid siis loobuti turvakaalutlustel sellestki.

Tänase riigilipu heiskamise au sai endale neljal missioonil käinud kaitseväe veteran Taniel Vares. Valik langes temale, kuna tegu on esiteks veteraniga, teiseks tubli kaitseliitlasega ja kolmandaks on talle Saaremaa muuseumi töötajana torniolud tuttavad. Kuna omal ajal kasutusel olnud tellingud olid amortiseerunud, tuli Varese sõnul teha päris tõsist tööd, et torniluugi juurde uuesti turvaliselt pääseks. Korrastamist vajas ka lipu tõstesüsteem.

Veteranipäeva tähistamisega 23. aprillil täname ja tunnustame neid mehi ning naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranipäeva traditsioon sai alguse 2013. aastal.