/nginx/o/2023/03/20/15209349t1h636d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/01/13079719t1h4cf7.jpg)
Keskkonnaministeerium plaanib muuta metsaregistri kasutamise korda, et kaitsta metsaomanikke petistest kokkuostjate eest.
Metsaregistri muudatused kaitsevad metsaomanikku petiste eest
Edaspidi saab metsaregistrisse inventeerimisandmeid ehk kirjeldust metsa liigilise koosseisu, vanuse, kõrguse, tagavara jmt kohta esitada üksnes metsaomaniku nõusolekul. Seega ei saa metsa kokkuostjad edaspidi tagaselja muuta omaniku metsaandmeid, et siis alustada metsaomaniku survestamist metsamaa või raieõiguse müügiks.
Just kehtivad inventeerimisandmed on uuendus- ja harvendusraie planeerimise aluseks. “Inimesed on ka mulle isiklikult kurtnud soovimatute telefonikõnede üle, kus igasuguseid võtteid kasutades veendakse inimesi metsi müüma,” nentis keskkonnaminister Rene Kokk.
Vajadusele metsaregistri pidamise reegleid muuta juhtis keskkonnaministeeriumi tähelepanu ka Eesti erametsaliit, tõstes esile juhtumeid, kus agressiivsed metsaostjad on metsaomanikele helistades teatanud, et nende metsa andmed on metsaregistris uuendatud ning et aeg on hakata raiet tegema.
Ka suurt meelepaha pälvinud Hiiumaa metsapettus sai alguse metsaregistris andmete uuendamisest, pärast seda esitati võltsitud metsateatis ja raiuti metsa ilma metsaomaniku teadmata. Selliseid juhtumeid tuli ette, sest seni sai metsaregistrisse sisestada andmeid, mille olemasolust metsaomanik midagi ei teadnud. Pärast muudatust on keskkonnaagentuuril õigus inventeerimisandmete sisestamisest keelduda, kui puudub metsaomaniku nõusolek.
Metsaregistri teine kavandatav muudatus puudutab erametsaomanike andmetele juurdepääsu ning täpsustab erandid, millal ei ole metsaregistri andmete kasutamiseks vaja metsaomaniku luba. Kui kehtiva korra kohaselt on üksnes metsaomanikul õigus näha metsaregistrist kõiki tema omandiga seotud andmeid ja andmete teistele väljastamiseks on vaja metsaomaniku volitust, siis edaspidi on võimalik andmeid selgetel eesmärkidel kasutada ka lihtsustatud korras.
Teatavatel juhtumitel, näiteks algandmete kasutamisel metsa inventeerimiseks, metsaomaniku nõustamisel, metsaühistu tegevusel metsaomaniku esindajana, on nõusoleku küsimine ebaproportsionaalselt koormav.
Juurdepääsu andmine ei tähenda automaatselt õigust vaadata ja alla laadida kõiki metsaregistri andmeid, vaid üksnes neid, mida on vaja kasutada määruses sätestatud eesmärgil. Samuti ei puuduta muudatus metsaomaniku isikuandmete kättesaadavust, seega ei ole need jätkuvalt nähtavad.