/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2012/03/27/1027198t1hd189.jpg)
Keskkonnaministeerium nõuab, et MTÜ Rehviringlus täidaks seadust ega seaks vanade rehvide vastuvõtmisel koguselisi piiranguid.
Piirangud vanade rehvide vastuvõtmisel on ebaseaduslikud
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma kutsus eelmisel nädalal omavalitsusi ja keskkonnainspektsiooni jälgima, et vanarehvide tasuta vastuvõtmisel ei rikutaks seadust.
Vanarehvide tasuta vastuvõtmisega tegelev MTÜ Rehviringlus peab eraisikutelt vastu võtma rehve piiramata koguses, kuid tegelikult saab kogumispunktides korraga ära anda kas kuni neli või kaheksa rehvi.
Kudjape jäätmejaama kogumispunktis saab eraisik korraga tasuta ära anda kaheksa rehvi. OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam juhatuse liige Urmas Meerits ütles, et kuigi nendel kehtib koguseline piirang, pole kedagi ka pisut suurema kogusega tagasi saadetud.
“Mingeid probleeme pole tekkinud,” lausus Meerits, kes peab piirarvu mõistlikuks. Koguseline piirang tagab tema sõnul kontrolli, et ümbertöötlemisele ei sokutataks selliseid rehve, mille eest pole omanik tegelikult maksnud.
Tavaliselt annavad saarlased korraga ära neli või kaheksa rehvi. Möödunud aastal üritas üks eraisik ära anda sada rehvi, väites, et need on tal ajapikku kogunenud. Kuna rehve ei võetud vastu, tõi ta need hiljem siiski kohale firma saatekirjaga.
“Kas teil on kodus rehvihunnikud, mida te sooviksite ära anda, ja kuidas on need tekkinud?” - Aarne Solvak
MTÜ Rehviringlus juhatuse esimees Aarne Solvak ei mõista, kuidas saab eraisikul üldse tekkida piiramatu kogus rehve.
“Kas teil on kodus rehvihunnikud, mida te sooviksite ära anda, ja kuidas on need tekkinud?” esitas ta Saarte Hääle ajakirjanikule küsimuse. Kui inimesel on kodus näiteks kaks autot, siis kuidas tekib tal ühel rehvihooajal vajadus ära anda rohkem kui kaheksa rehvi?
Solvaku sõnul on Eestis küündimatute seadustega tekitatud olukord, kus sõiduautode ja kergkaubikute maaletoojad erinevalt rehvide maaletoojatest naudivad miskipärast erisoodustust ja on vabastatud turule lastud rehvide eest taaskasutustasu maksmisest.
Vastutus jäätmete eest on lükatud autolammutuse kaela, kes peavad rehvide üleandmise eest tasu maksma. Solvaku sõnul sokutavad autolammutused enamiku oma rehvidest rehvide kogumisvõrgustikku eraisikuna. MTÜ-l Rehviringlus jääb selle tõttu aastas saamata hinnanguliselt 300 000 eurot.
“Et sellist tegevust vähegi takistada, olemegi kehtestanud 8 rehvi piirangu – see on meie ainus võimalus seda protsessi kuidagigi kontrollida.”
Ka on piirangud mõeldud kasutatud rehvidega illegaalselt kauplejate tõkestamiseks. Nad toovad näiteks Soomest või Rootsist koorma rehve ja sorteerivad need siin ära: kõlblikud lähevad müüki ja kõlbmatud sokutatakse rehvide kogumissüsteemi, ilma sentigi taaskasutustasu maksmata. “Keskkonnainspektsioonil puudub igasugune soov ja/või võimekus selliseid tegelasi ohjeldada,” sõnas Solvak.
MTÜ Rehviringlus on Solvaku väitel korduvalt juhtinud keskkonnaministeeriumi tähelepanu vajadusele teha seadusesse parandused, aga tulemuseta.
“Selle asemel, et lahendada sisulisi probleeme, aetakse seadustes näpuga järge ja tekitatakse probleeme ka sinna, kus neid seni pole olnud.”