LÄÄNLASED ⟩ Sild võiks olla oluline vaatamisväärsus ja turismiobjekt

ERINEVAD VARIANDID: Lõunapoolne sild, põhjapoolne sild ning tunnel.

FOTO: www.geoportaal.maaamet.ee

"Suure väina sild võiks olla oluliseks vaatamisväärsuseks ja turismiobjektiks ning olemasolevate matkateedele täienduseks ja ristumiskohaks," kirjutas Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.

Pikkmets saatis rahandusministeeriumile Lääneranna vallavalitsuse arvamuse "Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise" eelnõu kohta.

Kirjas seisab, et tänu sillale eeldatavalt kogu Lääne-Eesti mandriosa ja saarte populaarsus matkajate ning teiste loodussõbraliku turismi harrastajate jaoks tulevikus kasvab.

Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.

FOTO: Mailiis Ollino

"Suure väina silda on võimalik ehitada ainulaadseks arhitektuurselt väljapaistvaks maamärgiks kogu Läänemere regioonis. Sild oleks sel juhul iseseisev kaasaegne vaatamisväärsus, mis annab selle asukohale lisaväärtust rohkem, kui Suure väina alune tunnel ainult kiire ühendusteena," kirjutas Pikkmets. 

Ta lisas, et silla ületamine merd ja mereäärset loodust (rannad, laiud, lindude elupaigad) jälgides oleks omaette elamus, millest erilisem oleks vaid külmadel talvedel Virtsust jääteed mööda Muhu saarele ja/või laidudele ja väikesaartele minek.

"Hea asukohaga, mitmekülgselt, erinevate liiklejate gruppide poolt kasutatav, visuaalselt atraktiivne Suure väina sild võib anda Virtsu alevikule arengutõuke," leiab Pikkmets.

Samas juhib ta tähelepanu, et  püsiühendus ja selle toimimiseks vajalik taristu (Risti-Virtsu riigimaantee, kergliiklusteed, ristumised Virtsu tänavatega, ülekäigukohad, liikluskorraldus) ei tohi jagada Virtsu alevikku kaheks teineteisest eraldatud osaks.

Virtsu alevikus on väljakujunenud valdavalt aedlinnale omane elukeskkond ning eriplaneeringu lahendus peab tagama, et aleviku elukeskkond ja liiklusohutus ei halveneks, pigem paraneks.

Silla trass II (Virtsu tiheasustatud osast põhjapool) mõjutab eeldatavalt Virtsu alevikku märgatavalt vähem kui aleviku lõunaossa jäävad tunneli trass ja silla trass III. Lõunapoolsete püsiühenduse trasside realiseerumisel läbiks kogu püsiühendust kasutav liiklusvoog ja sellega kaasnev negatiivne mõju (müra, heitgaasid, liiklusohtlikkus) Virtsu alevikku.

Võimalik püsiühendus - eriti sild - ja selle toimimiseks vajalik taristu (sh. Risti-Virtsu riigimaantee) peab arvestama lisaks mandri ja saarte vahelise kauba- ja reisijateveo vajadustele ka kergliiklejatega (jalgratturid, matkajad, elektrijõul liikuvad väikesõidukid jms) ning looma neile võimalused Suure väina püsiühenduse kasutamiseks.

Tagasi üles