Teist suve on Salme kandis peamiselt õunakasvatusega tegeleval Riho Kadastikul ette võetud ka maasikate kasvatamine.
Õunakasvataja kasvatab vahelduseks ka maasikaid
6. juuni 2020, 00:24
Kadastiku Õunaaia tegevjuht Anneli Varjun tõdes, et nende Suurna külas asuval maasikapõllul on tänavu teine saagiaasta, seega ei ole maasikakasvatus nende jaoks mingi täiesti uus asi. "Samas ei saa meid võrrelda suurte kasvatajatega, sest kasvupinda on meil kõigest veidike vähem kui 0,3 hektarit," tunnistas Varjun.
Tänavune saagiprognoos on iseenesest väga hea, põld on ilus ja Varjuni sõnul loodavad nad, et mõni looduse vingerpuss seda ära ei riku. "Põllumajanduses pole miski kindel enne, kui saak salves," põhjendas ta. "Kuna kevad on olnud jahe ja vinduv, siis ootame esimesi marju juuni keskel."
Praktilised asjaolud
Maasikakasvatust algatama innustasid Varjuni sõnul tegelikult praktilised asjaolud. "Meil oli kasutamata väiksem põllulapp, mis oma mõõtmetelt õunapuude istutamiseks ei sobinud, ning siis mõtlesimegi, et vahelduseks oleks aiandis tore ka marju kasvatada," rääkis Varjun. "Siis on lisaks sügisestele õuntele ka suvisel ajal klientidele midagi pakkuda."
Marju müüb Kadastiku Õunaaed peamiselt Kuressaare linna turul, aga ka otse põllu äärest või ajutistes müügipunktides. Näiteks eelmisel aastal müüdi Auriga suveturul.
Parasjagu otsitaksegi juuniks ja juuliks nii kiirete kätega marjakorjajaid, kes suudavad teha tööd sundasendis – koormus on suur seljale ja jalgadele ning sellega peab kandideerija kindlasti arvestama. Maasikakorjajatena eelistatakse seejuures inimesi lähipiirkonnast, kuna ilmastiku tõttu võib olla vajadus põllult vahepeal lahkuda ja seejärel tagasi tulla.
Samal ajal otsitakse suveks tööle ka marjade müüjat ning aiandi ja lao abitöölist, kes muu hulgas peaks samamoodi maasikate korjamisel abiks olema.
Rennimaasikad
Tegelikult on Riho Kadastik maasikakasvatuses kätt proovinud ka aastaid tagasi. 2009. aastal kirjutas toonane Oma Saar, et Kadastik on teadaolevalt ainus aiapidaja Eestis, kes kasvatab maasikaid meetri kõrgusel maapinnast paiknevais rennides.
2006. aastal loodud maasikaistanduses asendasid tavalisi peenraid 50 meetri pikkused omavalmistatud puidust rennid, mille sees omakorda plastikust kastid turba ja maasikataimedega. Rennimeetodi idee sai Kadastik toona Rootsist.