Muinsuskaitseamet esitles mulluseid olulisemaid sündmusi kokku võtvat aastaraamatut, kuhu on mahtunud ka mitmed põnevat lood Saaremaalt ja intervjuu möödunud aastal muinsuskaitseameti elutööpreemia saanud Lilian Hansariga.
Muinsuskaitse uus aastaraamat mahutab hulga Saaremaa lugusid
11. juuni 2020, 16:57
Keidi Saks kirjutab uuenduskuuri läbinud Vilsandi tuletornist, Tõnu Sepp Kuressaare Laurentiuse kiriku tornikiivri remondist, Üllar Alev Kuressaare keskväljaku rekonstrueerimise rõõmudest ja muredest ning vanade majade hooldusest, Triin Talk arutleb muinsuskaitsealade hoonestuse väärtustamise üle Kuressaare vanalinna näitel, Marika Mägi annab aga ülevaate enda avastatud muistsest ohverduspaigast ja sealt leitud kuldvõrust.
Aastaraamatu persooniks on mullu muinsuskaitseameti elutööpreemia pälvinud Eesti kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaan ning elupõline muinsuskaitsja Lilian Hansar. Intervjuus Linda Lainvoole räägib ta oma töödest ja tegemistest nii Saaremaa perioodil kui ka hiljem.
Raamatu koostaja Kais Matteus ütles Saarte Häälele, et Saaremaaga seotud olulisimaid teemasid valida oli kerge, kuna need olid sellised, millest kirjutamata jätta ei saanud. Olgu siis tegu Kuressaare keskväljaku, Vilsandi tuletorni või unikaalse kuldvõruga. Need on olulised kogu Eesti kontekstis. Matteuse sõnul on õpetlik ja huvitav ka Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala hoonete inventeerimise kogemuse kirjeldus. Inventeerimine ja hoonete eri kategooriatesse määramine on vajalik muinsuskaitseala uue kaitsekorra tegemisel, mille valmimisse kaasatakse ka kohalik kogukond.
"Saaremaa puhul pole olnud küsimust, kas leidub restaureeritud objekte ja teemasid, millest kirjutada. Pigem on olnud küsimus, millised teemad välja valida, sest paraku kõik aastaraamatu kaante vahele ei mahu. Saaremaa, aga eriti just Kuressaare vanalinn on viimastel aastatel paistnud silma eriti intensiivse restaureerimistegevusega ning hooneid, mis on korda saanud ja mis vääriks leheruumi, jagub seal rohkelt," märkis Matteus.