Kuressaare väärib inimsõbralikku raekojaplatsi

Yoko Alender FOTO: Konstantin Sednev (postimees)

FOTO: Konstantin Sednev (Postimees)

Saanud teada, et Saaremaa vallavolikogu arutab võimalust muuta keskväljak autovabaks, veendusin veel kord, et Saaremaal tehakse õigeid asju ja õigesti,” kirjutab arhitekt, riigikogu reformierakondlasest liige Yoko Alender.

Kuressaare on minu jaoks Eesti linnade hulgas alati olnud linnalik, natuke väiksem, aga natuke parem, natuke rahulikum, armas, alati puhas ja hoolitsetud ning enda üle õigusega uhke, külalisi rõõmuga tervitav. 

Nii nagu mõjub Kuressaare Eesti linnade hulgas, võiks mu meelest mõjuda Eesti tervikuna Euroopas. Kuressaare on Eestis eeskujuks, nii nagu võiks Eesti olla eeskujuks Euroopas ja maailmaski – hea, inimsõbraliku ja looduslähedase elukeskkonna poolest.

Käisime Reformierakonna fraktsiooniga eelmisel nädalal oma silmaga veendumas, et saarlased on torme ennegi näinud ja lähevad suvele vastu mõnusas optimistlikus meeleolus. Lahkusin, et tulla peagi perega tagasi. Olen kindel, et nii siseturistid kui ka kaugemad külalised leiavadki peatselt taas tee saartele.

Arenev elukeskkond

Hiljuti avaldati uus Eesti Inimarengu Aruanne (2019/2020, vt www.inimareng.ee) linnastunud ühiskonna ruumiliste valikute teemal. Kuressaare on Saaremaa tihedaim linnaline elukeskkond, Liiva aga keskus kasvava elanikkonnaga Muhu saarel. 

Kuressaare oma imelise vanalinnaga, mereäärsete parkide, kirikute, lossihoovi, linnateatri ja kunstikeskustega on pidevalt arenev ja hea elukeskkond. Usun, et nii kohalikele kui ka külalistele. 

Väikelinnade üks suur eelis on rahulikum liiklus ja väiksed vahemaad. Nii nagu Tallinn võitleb elanike pärast Helsingi ja Stockholmiga, pakuvad väikelinnad oma hea elukeskkonnaga konkurentsi nii Tallinnale kui ka üksteisele. 

Hea linnaline liikuvus, mugavad ühendused ja võimalus tervislikult jalgsi ja jalgrattaga liigelda, mugav ja turvaline avalik ruum on üha olulisemad konkurentsieelised ja majanduse mootorid.

“Soovin teile, saarlased, jõudu neis olulistes aruteludes. Olete ikka olnud eeskujuks, jätkake seda ka euroopaliku inimsõbraliku keskväljaku loomisel.” 

2

Kuressaare uus keskväljak on suur samm euroopaliku, inimsõbraliku linna suunas. Kui kuulsin, et volikogu arutab võimalust muuta keskväljak autovabaks, veendusin veel kord, et Saaremaal tehakse õigeid asju ja õigesti. Arutelu on vajalik, küsimusi kindlasti palju, oleme ju Eestis viimase 25 aastaga väga kiiresti Euroopale autostumises järele rühkinud. Euroopa aga liigub nüüd suurte sammudega tervislikumate, majanduslikult mõistlikemate lahenduste suunas ja investeerib just inimmõõtmelise linnaruumi kujundamisse. Seda nii turvalisuse, rahvatervise kui ka majandusliku kasu eesmärgil. 

Inimarengu aruannegi tsiteerib taani urbanisti Jan Gehli: hea linnaruum on selline, kus tunneb end hästi nii 8- kui ka 80-aastane. Inimesed tahavad olla seal, kus on mugav liikuda, mõnus istuda, hea väli- ja siseruumi üleminek, pingid, toolid, skulptuurid, taimekastid jms, mis loob linnaruumi pehmust ja turvalisust. Eriti meeldib inimestele viibida kohtades, kus leidub ka teisi inimesi ja n-ö seljatagune on kaitstud. 

Nii ongi Kuressaare keskväljakul juba praegu väga hea ruumiline olukord, sest väljak on pea igast küljest hoonestatud, paraja suurusega (võrreldes kohati tühja ja kõleda Vabaduse väljakuga Tallinnas). Kuresaare linnasüdames tegutseb rohkesti kohvikuid, restorane, poode ja teenindusasutusi – inimestel on, kuhu minna. See on linnaruumi toimimise mõttes A ja O. 

Kui nüüd saaks veel lisada võimaluse viibida kesklinnas turvaliselt jalakäijana või jalgratturina, suureneks kindlasti ka kesklinna äride külastatavus. On ju jalakäijana oluliselt lihtsam poodi sisse hüpata ka siis, kui seda võib-olla algul ei planeerinudki. 

Suuremate ostude kohad, ehituspoed jms jäävad nagunii vanalinnast ja autovabast keskväljakust eemale. 

Kui New Yorgi kõige rahvarohkem koht Times Square muudeti ajutiselt autovabaks, kartis osa inimesi, et ärid jäävad klientideta. Juhtus aga vastupidine, äride käive mitmekordistus ja algselt ajutine lahendus muudeti püsivaks. 

Tallinna edukamate uute piirkondade Telliskivi loomelinnaku ja Noblessneri kvartali osa edust tuleneb kindlasti ka sellest, et need on autodega juurdepääsetavad ainult ala piirini, kohapeal saab liikuda vaid jalgsi ja jalgratastega. Ruumi jagub kõigile: lapsevankritega vanematele, igas vanuses lastele, noortele, eakatele, ratastooliga liikujatele, koertele, jooksjatele, nautlejatele. Linn inimestele.

Auto jätame kaugemale

Kujutlen end oma nelja lapsega taas kord Kuressaaret külastamas. Kindlasti veedame autovabal keskväljakul senisest veel suurema terrassiga välikohvikutes palju aega, uitame poodides, imetleme kohalikku käsitööd. 

Tean, et jalutame just keskväljaku kaudu sinna, kuhu teel oleme, sest teame: kui teekond on huvitav ja pakub meeltele tegevust, tundub ka pikem teekond lühem. Auto jätame meeleldi kaugemale kõrvaltänavasse. 

Loodame, et autovaba keskväljak saab teoks, esialgu kas või suvekuudeks – nii, nagu plaanib oma autovaba jõeäärse puiesteega üks teine, pisut suurem, aga ka tark ja vaimuga Eesti linn, mis näitab linnaruumi kujundamisel samuti eeskuju. 

Jalakäijad oleme me kõik, ka autojuhid. Soovin teile, saarlased, jõudu neis olulistes aruteludes. Olete ikka olnud eeskujuks, jätkake seda ka euroopaliku inimsõbraliku keskväljaku loomisel. 

Tagasi üles
Back