Riik hakkab uurima võimalusi Suure väina püsiühenduse rajamiseks

Kaitseväe välihospital Virtsu sadamas. Foto: Joakim Klementi

Riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul otsustas valitsus algatada riigi eriplaneeringu Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Niiviisi selgitatakse välja, millised mõjud kaasneksid püsiühendusega ning kas nendest tulenevalt oleks võimalik mandri ning Muhumaa vahele silda või tunnelit ehitada.

„Riigi eriplaneeringu algatamisega avame võimaluse tulevikus mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse ehitamiseks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Eriplaneeringu protsessi käigus saame vastuse küsimusele, kas ja millises asukohas see on võimalik. Eriplaneeringu käigus uurime põhjalikult kõiki võimalikke kaasnevaid mõjusid, et leida püsiühenduseks parim lahendus silla või tunneli kujul.“

Mõjude hindamise tulemusel saab juba edasi otsustada, kas püsiühendust on võimalik rajada. Sealhulgas arvestatakse, kui kalliks see projekt võib mõjude leevendusmeetmete rakendamisel minna ning kas see on otstarbekas investeering.

Aasta alguses valmis Suure väina püsiühenduse avaliku arvamuse uuring, mille najalt andis valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) heakskiidu esitada riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigihalduse ministrile. MKM esitas vastava taotluse rahandusministeeriumile tänavu aprillis.

Rahandusministeerium kogus kokku Lääneranna, Muhu ja Saaremaa valdade, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, maanteeameti ja keskkonnaameti seisukohad. Nende põhjal esitati valitsusele ettepanek Suure väina püsiühenduseks riigi eriplaneeringu algatamiseks.

Samuti said eelnõu kohta arvamuse avaldamise võimaluse Saaremaa ettevõtjate liit, Eesti keskkonnaühenduste koda, Eestimaa looduse fond, Eesti roheline liikumine ja Eesti ornitoloogiaühing.

„Tänaseks kogutud kirjaliku ja suulise tagasiside põhjal on üsna vastandlikke arvamusi, kas ja millist püsiühendust oleks mandri ja Muhumaa vahele vaja,“ nentis riigihalduse minister. „Lääneranna vald eelistab selgelt silda, samas Eesti keskkonnaühenduste koda näeb ainsa variandina tunnelit. Nende hinnangul on juba tänaste teadmiste põhjal silla rajamine välistatud, sest sellega kaasneksid liiga ulatuslikud mõjud lindudele ja viigerhüljestele.“

Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud pooldavad püsiühenduse ehk silla või tunneli loomist üle Suure väina. Muhu valla elanike enamus seda ei soovi.

Lõplikud järeldused ja otsused saab teha aga alles pärast asjakohaseid uuringuid ja mõjude hindamist. Järgmisena selgitatakse välja kõik Suure väina püsiühenduse kavandamise läbi viimiseks vajalikud uuringud ja koostatakse planeeringu lähteseisukohad.

Paralleelselt planeeringuga viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ning hinnatakse ka kõik teisi püsiühendusega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.