AINSANA 100 PUNKTI: Liisa Õunpuu otsustas poole eksami pealt ümber

LÄHEB LENDU: Liisa Õunpuu gümnaasiumiõpingud said särava lõppakordi. Nüüd on kogu maailm ta ees lahti. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa ühisgümnaasiumi niigi kuldmedaliga lõpetanud Liisa Õunpuu pani oma abituuriumile perfektse punkti: ühena seitsmest õpilasest üle Eesti sai ta emakeele riigieksamil maksimumtulemuse. 

Esmaspäeva  õhtul eksamitulemuse teada saanud Liisa Õunpuu tunnistas, et sada punkti oli tema jaoks üllatus. Eesti keele eksam oli Liisale, kes pole elus tunnistustel neljasid näinud, teadliku ettevalmistuse lõppvaatus. Eksami sooritamine läks üsna üle kivide ja kändude ning salamahti lootis ta saada 90 punkti. 

“Esimeses osas otsustasin poole pealt teksti vahetada,” räägib Liisa oma eksamikogemusest. Eesti keele eksam koosneb kahest osast: lugemisest ja kirjutamisest. Esimeses osas jäi Liisa teksti põhjal esitatud küsimustele vastamisega enda sõnul jänni ning kui oli juba pool tundi vaeva näinud, otsustas ta uue tekstiga puhtalt lehelt alustada. Tagantjärele võib öelda, et otsus oli õige. Kirjutamisosas arutles Liisa mineviku rolli üle meie elus. Tema arvates on side minevikuga oluline, sest see aitab meil iseennast paremini mõista. “Vahel jääme me minevikku ka kinni,” toob ta näite ka teisest poolest. 

Liisa emakeele õpetaja oli 12. klassis Sirje Kreisman, varem õppis ta gümnaasiumis Rita Ilvese käe all. Tugeva põhja pani tema sõnul põhikooli õpetaja Aina Seppel.

Kuldmedaliga lõpetanud Liisa kinnitab, et tema eesmärk on alati olnud hästi õppida. Ta mäletab väga hästi, kuidas ta enda jaoks selle soovi teadvustas: kui ta kolmandas klassis käis, oli õppealajuhataja Marek Schapel rääkinud, et neljandas on ikka juba päris raske viitele õppida. “Siis ma mõtlesin, et prooviks ka. See lause on mul alati meeles olnud,” naerab Liisa. 

Eduka õpilasena on talle ülikoolide uksed valla ja võimalik ilma katseteta pea igale poole õppima minna. Liisa valik on siiski juba tehtud: sügisel alustab ta Tartu ülikoolis eripedagoogika õppimist. See ei ole tema sõnul küll eriti ammu tehtud, kuid sellegipoolest kindel valik. Võib-olla just mitte kõige prestiižikamate erialade hulka kuuluva eripedagoogika valis Liisa huvist ja missioonitundest. Humanitaarina (kuigi matemaatikaeksamil sai ta 87 punkti – R. V.) huvitab Liisat keel ja selle kasutamine, millel on eripedagoogikas suur rõhk. 

Eksamitega keegi nulli ei jäänud

Saaremaal jäid kahe olulisema riigieksami keskmised tulemused Eesti keskmistele veidi alla, selgub eile avaldatud andmetest. 

Eesti keele eksami sooritas Saaremaal 202 õpilast ja keskmiseks punktisummaks kujunes 60,8, Eesti keskmine oli 61,6. 

Kitsa matemaatika eksami puhul oli Saaremaal keskmine tulemus 32,2 ja Eestis 36,4. Laiemas matemaatikas olid Saaremaa õpilased Eesti keskmisest veidi tublimad: tulemused vastavalt 54,3 ja 51 punkti. 

Eesti keele riigieksami suutis maksimaalse 100 punkti peale teha üks Saaremaa õpilane, üle Eesti oli taolisi tulemusi vaid seitse. Matemaatikaeksamitel Saaremaal parimat võimalikku tulemust ei saavutatud. 

Kitsama matemaatika eksami sooritas Eestis maksimumtulemusega vaid üks õpilane ja laiema variandi puhul oli maksimumtulemusi 12. Saaremaal keegi eksamitega nulli ei jäänud. 

Kogu riigis tegi eesti keele eksami 0-tulemusega üks õpilane, kitsas matemaatikas oli nulltulemusi 22 ja laias matemaatikas 20. Koolide kaupa avaldatakse riigieksamite tulemused sügisel.