KÕNE IFFILE ⟩ Elagu neegrid, kes söövad Eskimo jäätist ja moorapäid!

Ivo Linna. Foto: Irina Mägi

"Loomulikult ei tohi rassismi ülistada ega normaalseks pidada, aga päris lolliks ei saa oma otsustes ka minna," leiab laulja Ivo Linna. 

Inimkonna ajalugu käib teatud spiraali mööda ja mingisuguses punktis selles spiraalis läheb inimkond peast lolliks. Mul on see arvamus olnud kogu elu.   

See, mis toimub praegu, on ilmne ülepingutus. Terminid, mis seni on olnud laialt käibel ja neutraalsed, tunduvad ühel hetkel ühele põlvkonnale järsku räiged.

Meie esivanemate välja mõeldud sõnas "neeger" ei ole tumedanahaliste inimeste kohta midagi halvustavat. Nõustun Linnar Priimäega, kes ühes saates ütles: see sõna on minu emakeeles, minu ema rääkis nii.

Kõik teavad, et Pipi Pikksuka isa on neegrikuningas, Agatha Christie kirjutas romaani "Kümme väikest neegrit", Aafrikas elavad tuhanded neegrihõimud. Siis aga lööb kellelegi järsku pähe, et see on mustanahalistele solvav ning hakkab kammaijaa pihta: neegrikuningast saab järsku kurrunurruvuttide kuningas, pealkirjast "Kümme väikest neegrit" aga kummaline "Ja ei jäänud teda ka".

See, et sõna "mustlased" on mustlastele solvav ning selle asemel tuleks kasutada sõna "romad", on juba aastate tagune teema. Püha müristus! Minu õppejõud Paul Ariste ei rääkinud kordagi mingitest romadest, vaid uuris mustlaste elu ja keelt. Nüüd on igal inimesel valida, kumba sõna ta kasutab. Mina leian, et see on õige.     

Mäletan, et ühel hetkel tahtsid kõik olla korraga poliitkorrektsed ning hakkasid Gruusia asemel rääkima Georgiast. Meie ajaloo- ja kultuuritraditsioonis on selle riigi nimi siiski Gruusia ning seal elavad grusiinid. Kuidas neid siis kutsuda tuleks – georgiinid? Muide, georgiin on lill, teisiti nimetatuna daalia ehk jorjen. 

Mõni asi on lausa naerukoht. See, et sõna "eskimo" olevat halvustav ning seepärast peaks ümber nimetama ka Eskimo jäätise – kes kurat selliseid lollusi välja mõtleb?

Kui üks väga hea jäätis kannab põhjarahva nime, on see minu meelest hoopis suur kummardus eskimotele. Me ju teame kõik, et eskimod on toredad inimesed, kes elavad polaaraladel, kus on väga külm.

Eluaeg on maiustatud moorapeadega, aga nüüd leiab keegi, et see nimi on kellelegi solvav! Mul tekib tõesti küsimus, kas kellelgi neist arvajatest hakkab mõistus peast minema libisema?

Igasuguseid jaburaid arvamusi ja absurdseid otsuseid tundub praegusel ajal olevat ikka väga palju. Kas varsti keelatakse ka Limpa limonaad, kuna selle sildil on põrsas? Et sellise sildiga te ju mõnitate sigu? Ei tohi, sead on toredad loomad!

Kas tõesti leiab keegi kuskil kabinetivaikuses, et see ja see tuleb ära keelata, sest "mulle see ei meeldi"?

Loomulikult ei tohi rassismi ülistada. Kui rääkida ausammastest – teame ju, kui koledaid tegusid kolonisaatorid Aafrikas Belgia kuninga Leopoldi ajal toime panid. Samas, laiemalt võttes – kas kõigil neil väejuhtidel, kes igal pool linnades hobuste seljas istuvad, olid käed verest puhtad? Teame, kui palju oli Nõukogude Liidus Lenini ausambaid ja neid on Venemaal praegugi. Lenini käed polnud ju samuti puhtad, ka tema andis tapmiskäskusid. 

See on aga kahe otsaga küsimus – kui koristame ära selgelt rassistlike vaadetega inimeste monumente, kas jätame siis teised püsti?

Portugalis Lissabonis on maadeavastajate auks püstitatud ilus monument, mille juures minagi olen mitu korda käinud. Mina leian, et seda ei tohiks mingil juhul maha tõmmata – see näitab ju ajalugu, olgu see pealegi räpane, vere ja kannatustega üle külvatud.

Kui võtame kõik monumendid maha, teatades, et kõik need mineviku tegelased olid jube pahad ja unustame nad ära – see on väga lühinägelik. 

Mina leian, et igale ajastule jäägu oma märk külge. Selles mõttes on tore, et me siin Eestis ei ole lõhkunud kõiki punamonumente, vaid need on muuseumidesse korjatud.

Tihtilugu saabuvad ülepingutatud otsused ja lausa jaburused iilingutena, et siis mõne aja pärast taanduda. Seega – elagu neegrid, kes söövad Eskimo jäätist ja moorapäid!