Haruldane ⟩ Lavakasse pääses kaks klassivenda Kuressaare gümnaasiumist

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
Saaremaa poisid Rasmus Vendel (vasakul) ja Juhan Soon Kuressaare teatri lavastuses "Tasa, vaikselt sõudvad pilved". Mõlemad asuvad 2020. aasta sügisel õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis.
Saaremaa poisid Rasmus Vendel (vasakul) ja Juhan Soon Kuressaare teatri lavastuses "Tasa, vaikselt sõudvad pilved". Mõlemad asuvad 2020. aasta sügisel õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Foto: Mari-Liis Nellis / Saarte Hääl

Eile avalikuks tehtud EMTA Lavakunstikooli 31. lennu tudengite hulgas on ka Kuressaare gümnaasiumi klassivennad Rasmus Vendel ja Juhan Soon.

Juhani sõnul on asjaolu, et ta saab näitekunsti edasi õppida koos klassivennaga, ülimalt hämmastav. "Lavaka vanem lend oli ka väga üllatunud kui sellest kuulsid, sest see pidi olema ikka haruldane juhus. Aga me oleme mõlemad õnnelikud selle üle," sõnas ta.

Noormehed on 11. klassist saadik koos käinud teatristuudios ja gümnaasiumi ajal kahekesi kogu aeg laval olnud. "Oleme pidevalt arutanud, et kuhu edasi ja mis ja millal, nii et üllatus see lavakasse minek kindlasti ei olnud," sõnas Juhan.

Rasmusel hakkas lavaka mõte peas keerlema juba aastat kuus tagasi. Hea sõnaga meenutas ta põhikooli draamaõpetuse tunde, mida andis Monika Leepere. Gümnaasiumis liitus ta sarnaselt Juhaniga Inspira teatristuudioga. Stuudiot juhendab Viljandi kultuuriakadeemia vilistlane ja Kuressaare teatri näitleja Tanel Ting, kes noormeestele näitekunsti põhiteadmised ja -oskused selgeks tegi. Etlemisel, luuletuste ja proosa lugemisel aitas Marit Tarkin, rääkis Juhan.

Lisaks mitmele aastale harjutamisele KG lavalaudadel jõudsid noored mehed ära proovida ka päris "suure" teatri tegemise ja lõid 2019. aastal kaasa Kuressaare teatris Raivo Trassi lavastuses "Tasa, vaikselt sõudvad pilved".

Lavaka sisseastumiskatsete tõttu ei saanud Juhan ja Rasmus osaleda KG 42. lennu lõpuaktusel. Selle asemel tuli neil katsete kolmandas voorus laulda, luulet lugeda ja kehastada küll juuksurit, kirikuõpetajat, saunalava ja isegi kinosaali.

Suuremates grupietüüdides avanes noormeestel võimalus ka koos mängida ja Juhani sõnul oli neil hetkedel kuidagi kindlam tunne toetuda juba tuttavale partnerile.

Rasmus nentis, et konkurss oli tema jaoks senise elu üks huvitavamaid kogemusi. "Oli rõõmu, nukrust, kindlust, kartust. Protsess oli närvesööv ning see tegigi selle väga huvitavaks. Elasin päev korraga," rääkis ta koolilehele Meie KG.

Sisseastumiskatsed on ettearvamatud ja pole võimatu, et emb-kumb noormeestest võinuks koolist ka välja jääda. Juhani kinnitusel poleks selle pärast neist vihamehi kindlasti saanud. "Pigem oleks ikka olnud kaasa elamine teisele. Sõprus selle pärast kindlasti ei katke," sõnas ta.

Kui lavaka uks ei oleks talle avanenud, olnuks Juhani teine plaan siirduda kaitseväkke. Rasmuse plaan B olnuks aga ajalooõpingud.

Enne õppetöö algust peab Juhani sõnul tegema veel palju tööd. "Igavene virn raamatuid ootavad lugemist, samuti tahaks ka suve nautida, nii et tuleb leida keskmine tee," lausus noormees. Rasmus lisas, et suvi jätkub nüüd rahulikumalt, saab sisseastumisega tekkinud pingeid maandada, kuid samal ajal tuleb valmistuda ka varsti algavaks õppetööks.

Lavaka 31. lendu hakkavad juhendama Jaak Prints ja Külli Teetamm.

Meeletult andekad ja töökad tüübid

Tanel Ting.
Tanel Ting. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Ülim uhkus. Meeletult andekad ja töökad tüübid. Stuudios alati pildusid ideid ja ajasid rattad liikuma kui vaja. Teadsin suht kindlalt, et nendes on kõik vajalik olemas, et näitlejaks saada. Vaid enesesse uskumist oli rohkem vaja, aga nüüd usun, et see on ilusti paigas, kuna said sisse ja kinnituse, et neis kõik vajalik olemas. Aga, jah, meeletult uhke tunne, kuigi tean, et mina otseselt ei teinud midagi. Andsin vaid võimaluse laval möllata.

Eks puhtalt nende endi töö ja eks neil olid KGs ülimalt toetavad õpetajad. Ja väga hea klassijuhataja, kes neid ikka tagant upitas. Minul oli vaid nauding nendega koos töötada. Ja loodan, et saan tulevaste kolleegidega varsti jällel laval kokku.

Kindlasti on meeletult ilus tunne juhendajana. Eks Kalju sütitas minus seda näitlemise tunnet ja ilus on seda edasi anda. Eks ma olen ka alles noor ja roheline õpetajana, millega on palju kõhklusi, aga see kuidagi tõstis ka enda enesekindlust, et ju midagi teen ikka õigesti, et neis see janu teatrimaailma vastu säilis ja lausa elukutseks saab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles