/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2020/07/13/13208999t1h5e0b.jpg)
Üks viise, kuidas sõnavabadust kasutada saab, on avaldada oma arvamust netikommentaare kirjutades. Enamasti aga kipuvad need arvajad oma mõtteid kirja panema siis, kui keegi või miski ei meeldi. Või lausa närvi mustaks ajab.
JUHTKIRI ⟩ Enne mõtle, siis ütle. Või kirjuta. (1)
Leidub neid, kes hinnanguid andes sõnu ei vali. Õigemini just valivad – kõige räigemaid väljendeid kasutades. Riskides võimalusega kohtupinki sattuda ja solvangute eest kopsakat trahvi maksta.
Samas on neidki, kes suudavad oma sõnakasutuses neutraalseks jääda. Pidades kommentaariumi kohaks, kus siiski on võimalik intelligentselt ilma ja inimeste üle arutleda.
Kas avaliku elu tegelane peab olema valmis selleks, et inimesed tema kohta arvamust avaldavad? Küllap peaks – see on kuulsusega kaasnev paratamatus. Muidugi ei kaasne tuntusega kohustust lasta anonüümsetel poriloopijatel end laimata ja sõimata. Õigustatud ja neutraalses vormis esitatud kriitika võib selle objektile aga ehk kasukski tulla.