/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/31/12908483t1h7c69.jpg)
MTÜ Saaremaa Metsaühing jääb sarnaselt paljudele teistele metsaühistutele ilma metsaühistu toetusest, mis kärbib oluliselt ühingu ülesannete täitmist.
Toetusest ilma jäänud metsaühing jätab ära õppepäevad
MTÜ Saaremaa Metsaühing juhatuse liige Mati Schmuul ütles, et neil jääb toetusena saamata 17 000 eurot, mistõttu ei toimu järgmisel aastal metsaomanike õppepäevi ja individuaalnõustamise kvaliteet käib alla.
"Telefonis veel nõustad, aga päev otsa metsapidi kolama me ei hakka," rääkis Schmuul. Ühing ei suuda tema väitel oma ülesandeid täita ja suhted metsaomanikega jäävad väga pealiskaudseks.
"Teema on karm," sõnas Schmuul, kelle sõnul võib alarahastus lõppeda ka ühingu laialisaatmisega.
Toetuse saamiseks võrreldakse kõiki metsaühistuid parima metsaühistuga ja toetust saavad vaid need ühistud, kelle näitajad on vähemalt 20% parima tulemusest.
Kuna Eesti suurima metsaühistu MTÜ Ühinenud Metsaomanikud areng on muljetavaldavalt kiire ning tegevuste maht väga suur, võtab see paljudelt teistelt ühistutelt võimalused toetust saada. Selle kinnituseks võib tuua, et tulemusmõõdikute alusel teise metsaühistu tulemus oli alla poole (48%) enim punkte saanud metsaühistu tulemusest. Saaremaa metsaühing piirdus 19 protsendiga. Sel aastal jäävad metsaühistu toetusest ilma pea pooled metsaühistud.
Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja keskühistu Eramets soovivad, et keskkonnaministeerium muudaks kiiremas korras toetuse maksmise tingimusi selliselt, et nõustamistoetust ja metsaühistutoetust saaksid need metsaühistud, kelle tulemusmõõdikute summaarne tulemus on vähemalt 10% parima tulemusest.
Muudatus tuleks jõustada tagasiulatuvalt alates selle aasta algusest, mis annaks võimaluse toetuse määramisega seotud otsused ümber teha. Vastasel juhul võib aastate jooksul üles ehitatud metsaühistute tugisüsteem lakata osades Eestimaa nurkades toimimast.
2008. aastal ellu kutsutud MTÜ Saaremaa Metsaühing on 2001. aastal loodud ja esmalt Valjala-Pihtla Metsaühistu nime kandnud metsaseltsi õigusjärglane. Ühingusse kuulub 450 metsaomanikku, kelle omanduses on kokku ligikaudu 12000 ha metsamaad.