SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Kahe katku vahel

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Läti: 27. juuni – 3 positiivset proovi, 9. juuli – 13, 13. juuli – 1. Leedu: 27. juuni – 5 positiivset proovi, 9. juuli – 3, 13. juuli – 5. (Allikas: Johns Hopkinsi ülikooli monitooring)

Juuni lõpus ja juuli alguses puhkasin. Reisisin nn Balti mullis (kutsutud hellitavalt ka Balti Schengeniks), hoides kätt sündmuste pulsil ehk jälgides pidevalt, kas ähvardav koroonaviiruse teine laine ei tule ega sunni mind tagasi tulles eneseisolatsiooni või lausa karantiini. Tahtsin kindlasti juulis kontorisse tööle tulla, mitte kaugtööd teha, seega jätsin ettevaatusabinõuna minemata Varssavisse. Vahepeal kuulus Poola nimelt terviseameti otsusega nende riikide hulka, kust naastes tuli end 14 päeva avalikust ruumist eemal hoida.

Paljud on tänavu ise lõunanaabreid külastanud. Miks ka mitte – hinnad majutusasutustes on enneolematult soodsad (näiteks saab kahekesi 30–40 euro eest valida vanalinna tipphotellide vahel, hommikusöök hinna sees), söögikohad-kaubandus ka lahti, vaba loodus on endiselt vaba ja kaunis. Siinkirjutaja muljed linnadest on vastakad.

Balti metropolis Riias küll elu käib, aga atmosfäär on kuidagi… rõõmutu.

Tänavatel hakkab silma harjumatult palju elukunstnikke, keda tegelikult on alati, aga muidu tähelegi ei pane, paljud poed ja toitlustusasutused (eriti hooajalised) on suletud või pole neid koroona-aastal avatudki. Turiste on väga-väga vähe. 

Õhtul täitub üks südalinna stiilne välikohvik silma järgi pisut enam kui poole võrra, aga laudu on sotsiaalse distantsi reeglite tõttu hõredalt. Ettekandja, noor mees, jääb pikalt seletama, kui kehvasti on Läti valitsus lahendanud horeca-sektori (majutus, toitlustus jne) probleeme, pakkudes tema arvates ettevõtetele liiga vähe otsetoetusi. "Me oleme siin täna kahekesi, teised on koondatud, jumal teab, mis sügisel saab," ohkab ta.

Jah, see pole päris see suvine Riia, millega oleme harjunud. Hommikud on eriti vaiksed. Ratastega kohvri kolinal tuleb mööda munakiviteed tuntud suurfirma tegevjuht. Eestlane. Kuskil mängib varane tänavamuusik flöödil nukraid noote.

Leedus on pilt natuke teine. Nii Klaipedas, kus käisin kunagi koolipoisina, kui ka Vilniuses on elevust enam, turiste – sakslasi, poolakaid – niisamuti. Mõni aasta tagasi leidsime naisega Leedu pealinna südamest vaiksest Mykolo põiktänavast kallivõitu, aga võrratu prantsuse stiilis restorani. Otsisime selle uuesti üles. Söögikoht oli avatud ja köök endises hiilguses. Punapeedi jäätis, kujutage ette!

"OECD hinnangul on turismisektori vähenemine Covid-19 tõttu 45–70 protsenti ning horeca täismahus taastumist me kindlasti ei näe 2020./2021. aasta jooksul," rääkis kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela Äripäeva vahendatud börsiteates. Samas tõi ta esile, et sektor taastus juunis sihtturgudel kiiresti, samuti taastusid hinnad – niipea, kui piirangud leevenesid. Euroopa tarbijate tagasitulekust kirjutas eelmisel nädalal ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Millest see kõneleb? Minu arvates sellest, et isegi, kui viiruse teine laine meile tuleb (USAs, Aasias ja mujalgi on märke), näitab kahe katku vaheline aeg, et koroona pikemas perspektiivis ei murra inimeste harjumusi. Me tahame ikka ringi liikuda, vahepeal puhata, teist keskkonda kogeda. Tuleb nõudlus, tuleb ka pakkumine. Ja kuigi taastumine võtab aega, kiirendab seda kahtlemata vaktsiin, mida eri riikide teadlased meile tõotavad.