MARJU PÕLD ⟩ Karjäärist ja maasikatest

Maasikad. Foto: Elmo Riig

“Iga valitud amet toob kaasa oma valud ja võlud. Iga katsetatud töö annab aimu, mis on see valu, mille oled nõus välja kannatama, et tunda võlu, mis paneb silmad särama,” kirjutab sel suvel maasikapõllul tööl käinud karjäärinõustaja Marju Põld. “Mulle maasikad endiselt maitsevad.”

Marju Põld. Foto: Erakogu

Ma armastan maasikaid. Nad on ilusad ja maitsevad hästi. Vanaema ütles mulle, et olen oma nime Marju väärt, kuna marjade korjamisel näitasin üles visadust ja kiirust. 

Karjäärijuhtimise üks peamine alus on: tee seda, mida sulle meeldib teha. Kuna põhitööd – koolitamist – ei ole mul just väga palju ja vaba aega on, miks mitte maasikaid korjata. Seda enam, et kuuldavasti on põldudel töökäsi puudu. Mõte sellest, et need ilusad ja maitsvad maasikad võivad sel aastal põldudele jäädagi, tundub valus. Samas tekkis mul inimressursi arendajana professionaalne huvi, miks marjakorjajaid ei ole piisavalt ja kuidas inimesi põldudele saaks? Marju Põld marjapõllule – miks ka mitte!? 

“Sundimine toob kaasa vastumeelsuse. Noortes tuleb äratada töö vastu huvi.”

Nagu tellitult, nägin töötukassa tööpakkumist, et otsitakse minusugust käbedat korjajat. Kirjutasin talu perenaisele, kiitsin oma tugevusi ja peagi saingi vastuse, et olen põllule oodatud. Tegutsema!

Esimene päev põllul. Maasikataimed on põlvini ja lihavad, maasikad väga suured ja punased ning neid on palju! Kell on 6 hommikul. Alustan. Kummardan ja põlvitan. Kükitan ja külitan. Ei ole hullu midagi. Raha vedeleb maas, ainult korja üles! Ilm on imeilus, pererahvaski tore. Tööd saab teha omas tempos, igaüks valib asendeid nagu oskab. Armsas puhkemajakeses saab käia pausidel, sööki soojendada, selga sirutada, pesta. Inimesed on sõbralikud ja rõõmsad. Nalja saab ka. Käed käivad ja üritan leiutada aina uusi asendeid korjamiseks. Kolme tunniga on üks vagu tehtud ja 32 kg korjatud. Ei ole üldse halb tulemus! Paus ja uus korje. Nüüd juba on keerulisem asendeid leiutada. Tunnen, et igapäevastest joogaharjutustest on nüüd tõesti kasu. Paljud varasemad asendid on siiski nüüd juba valusad. Kuue tunni pärast olen väga väsinud. Vaevu vean end autosse. Kauem poleks jaksanud. Päeva teenistuseks tuleb 30 eurot.

Valuvaigisti aitab

Õnneks on korje ülepäeviti. Järgmisel päeval on keha nii valus, et määrin valuvaigistava kreemiga ja võtan tableti ka. See päev lähebki mul taastumiseks.

Uus päev. Lähen põllule juba kella 5.30-ks, kuna päev tõotab tulla kuum. Kolm tundi korjates lähevad märkamatult. Mõne marja söön ära ka. See mõjub nagu preemia. Kell 12 saabub põllule jäätis. Just õigel ajal! Vean kihla, et pererahvas on ise palju maasikaid korjanud, kuidas muidu oskavad jäätise nii õigel ajal tuua. Energiat tuli juurde. Päikesel samuti. Viiendaks tunniks olen läbimärg ja käed vaevalt liiguvad. Tõden, et mulle kui korjajale on kindlasti kasuks keha hiljutine kuumusega harjutamine. Austraalia +45 kraadi kõrval ei tundugi 29 kraadi nii väga hull. Vahepeal rooman. Päris 30 eurot tööpäeva eest ei saa. Kõrvalkorjaja ütleb, et tema enam ei tule – ei jaksa rohkem.

Kolmas päev põllul. Võtangi valuvaigisti kohe hommikul sisse. Põllul on täna rohkem korjajaid. Siiski on üks nooremapoolsem korjaja ette teatamata koju jäänud ja ka telefoni targu välja lülitanud. Kuna lõuna paiku lubab vihma, tuleb maasikad kiirelt ära korjata. Nutikas maasikakasvataja teab täpselt, mitu inimest on vaja, et põld kuue tunniga küpsetest marjadest tühjaks saaks. Kindlasti on kaasa aidanud ka oma brändi ja hea tuntuse loomine – inimesi on põllul piisavalt. Täna on korjamas ka lapsevanemaid teismelistega. Koos ema-isaga põllul olles on see tõhus tööharjutus ühtlasi vanemate kvaliteetaeg oma lapsega. 

Küsin ühelt noorelt, kumb on tema jaoks raskem pingutus, kas see füüsiline siin või vaimne pingutus – õppimine. Ta ütleb, et üldiselt on vaimne pingutus talle meeldivam. 

Usun, et need noored, kes tol päeval olid põllul, said kindlasti midagi uut enda kohta teada. Kindlasti aga harjutasid nad püsivust ning said teada, et poest ühe vahvlikoonuses koorejäätise ostmiseks tuleb korjata 2 kg maasikaid, iPhone 11 jaoks on aga vaja korjata 1600 kg, mis on vähemalt 160 tundi tööd maasikapõllul. Või siis: 20 päeva tööd ja ongi iPhone käes!

Sund toob vastumeelsuse

Kuidas oleks, kui saadaks kõik noored kohustuslikus korras maasikapõldudele? Palju aastaid ju noored käisid kartulipõldudel. Ütlen julgelt välja enda kui karjäärinõustaja seisukoha: see ei töötaks. Sundimine toob kaasa vastumeelsuse. Noortes tuleb äratada huvi, see tekitab motivatsiooni. Huvi saab kõige paremini äratada lapsevanem, tutvustades juba varakult töömaailma, sealhulgas põllumajandusettevõtteid, minnes koos neid vaatama ja miks mitte ka koos tööd tegema. 

Neljas päev põllul. Sajab. Jälle olen läbimärg. Nüüd on külm. Jope selga ja müts pähe! Täna oleks meid siia rohkem vaja. Et kõik küpsed marjad olemasolevate jõududega ära korjata, peaksime kõik siia jääma vähemalt üheksaks tunniks… See oleks väga valus. Omanik teeb ettepaneku, et kes saab ja vähegi jaksab, tuleb ka homme. Puhkepäev jääb vahele. Ka see on valus. Siiski tehtav.

Kuidas teha nii, et tööjõudu põldudele oleks piisavalt? Kui rakendaks töötuid? Kuna maasikate korjamine on füüsiliselt raske, siis välistame need, kel on osaline töövõime, kes tervise tõttu ei saa selliseid pikki töötunde erinevates asendites ja kuumuses teha, kel vanuse tõttu vähem võhma, kel väikesed lapsed, kel on muud olulised toimetused, kel liiga pikk sõit põllule ja ei tasu ära. Välistame ka need, kes on just töötuks jäänud ja seejärel parasjagu puhkavad. Väljateenitult. Välistame ka need, kellele praktilist laadi töö lihtsalt ei sobi ning tundide ja päevade kaupa maasikate noppimine ei läheks piisavalt kiiresti. Ning needki, kel parasjagu käsil mõni põnev koolitus või kes osalevad tööklubi teenusel. Niimoodi saame tõdeda, et maasikakorjamine sobiks ehk tuhandest sajale? Viiekümnele?

Mõni neist siiski ongi põllul kohal. Sellest aga ei piisa. Seega vajame inimesi sealt, kus neid rohkem on. Näiteks Ukrainast. Põllul ongi ukrainlasi. Nad ütlevad, et kui peaks ainult maasikaid korjama, siis oleks elu ikka nii raske, et nad ei olekski siin. Nad teevad ka muid töid, roteeruvad. Seega vajavad talud ja farmid motiveeritud kvalifitseeritud tööjõudu, inimesi, kes oskaks ja suudaks teha väga erinevaid töid. See lahendaks ka maasikate probleemi. Kui aga talus ongi panustatud vaid maasikatele ja aastaringset tööd ei olegi pakkuda, siis tõenäoliselt tuleb leida teistsugune personalistrateegia ja välja töötada sobiv ja nutikas tootmismudel. Ainult strateegia “jaanipäevaks tööpakkumine FB-sse” tõenäoliselt ei tööta. 

Viies päev põllul. Kolm tundi möödub kiirelt ja märkamatult. Ilm on paras, kindel vilumus saavutatud. Mitte alati just 13 kg tunnis, aga püsivalt enamvähem 8–10 kg. Kohandada oma tööd endale sobivamaks saab ka siin. Aeg-ajalt tuleb keha sirutada, siis oleme kõhuli või selili. Vaatame teismelisega koos pilvi. Karjäärijuhtimise seisukohalt on väga oluline olla uudishimulik. Uudishimu õpetab märkama ja alustada võib tõepoolest kas või pilvedest.

Kuues päev põllul. Korjan ja tõden, et ilmselt tuleb ka seitsmes päev ja kaheksas. Kaheksa tundi korjatud, lähen koju. Seekord ostan ka ise maasikaid kaasa. Korjaja saab marju soodushinnaga. Koduvärava juues näen naabrit. Mu maasikaid nähes küsib ta, kes neid maasikaid seal põldudel küll korjamas käivad. Eks ikka inimesed – nagu mina ja sina, kel on aega ja tahtmist. Usun, et lähen veel. Kerge see töö ei ole, aga ma endiselt armastan maasikaid ja nalja saab ka.

Täispikkuses lugu loe karjaaripold.ee BLOGIST