Märul Saaremaal ⟩ Maskides politseinikud nabisid kinni kolm röövpüüdjat

Politseinikud võtsid Kuressaare–Võhma–Panga maanteel asuval Saia ristmikul teisipäeval kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada jõevähkide röövpüügis.

Kahtlusaluste kinninabimiseks ja operatiivsõidukitesse ümbertõstmiseks kulus maskides korrakaitsjatel kümmekond sekundit. Pealtvaatajatele jättis politseioperatsioon mulje ohtlike kurjategijate "mahajooksmisest". Juhuslikult salvestas märuli videole möödasõitnud auto juht.

Eile kinnitas Lääne ringkonnaprokuratuur Saarte Häälele, et teisipäeval kella poole kolme paiku peeti Saia külas kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada kalapüüginõuete rikkumises.

Nimelt püüdsid mehed koos juulikuus erinevatest Saaremaa jõgedest jõevähke märgistamata vähimõrdadega.

"Mehed on üle kuulatud ning praeguseks vabastatud. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitatakse alustatud kriminaalmenetluse käigus," ütles Saarte Häälele vanemprokurör Gardi Anderson.

Jõevähkide röövpüük nii enne 1. augustil algavat ametlikku püügihooaega kui ka selle ajal on Saaremaal olnud suureks probleemiks aastaid.

Ametlikke püügilube müüakse kuu aega kestvaks hooajaks Saaremaal mõneteistkümne tuhande vähi püügiks. Sel aastal võib Saaremaal püüda ühe loaga ööpäevas 100 vähki.

Kuid lõviosa iga-aastastest väljapüükidest läheb röövpüüdjate kraesse. Vähikaubanduses liigub suur raha, täismõõdulised vähid müüakse restoranidele, väiksemad kasvandustesse.

Saarte Hääle andmetel alustatakse ettevalmistusi salajaseks suviseks vähipüügiks kevadel, mil püügikohad sisse söödetakse. Parimatel päevadel võib hiljem ühe ööga püüda mitu tuhat vähki. Äri on ülimalt tulus, sest näiteks Soomes ulatub üheainsa vähi hind restoranitoidus paarikümne euroni.

Soomes-Rootsis on suvelõpul peetav vähipidu aastasadade pikkune traditsioon ja ka sajad tuhanded Saaremaal salaja püütud vähid on keenud surnuks just soomlaste ja rootslaste pidusöögina.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri sõnul on inimesed õnneks muutunud tähelepanelikumaks ja annavad senisest enam teada, kui märkavad kahtlast tegevust.

Koos vähkidega vahelejäämine on salapüüdjale kallis lõbu. Näiteks on meedias läbi käinud juhtum, kus salapüüdjalt nõuti sisse 55 püütud vähiga keskkonnale tekitatud kahju 2750 eurot.

Siiski on vähkide röövpüüdjaid seni keskkonnainspektsioonil vahele võtta õnnestunud üksikuid. Tabatud vähikogused on jäänud pigem sadadesse ja tuhandetesse, mis on röövpüügi tegelik mastaap.Näiteks 2017. aastal tõi vähipüügihooaeg Saaremaal kaasa 16 menetlust – kogukahju ulatus 220 180 euroni.

Vanemprokurör Anderson kinnitas, et keskkonnainspektsioon pöörab ebaseaduslikule vähipüügile koostöös politseiga üha suuremat tähelepanu, et vähendada keskkonnakahjusid.

"Algaval jõevähi püügihooajal kutsume üles keskkonnasõbralikule ja vastutustundlikule käitumisele," sõnas prokurör.

Jaak Haamer. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Jaak Haamer lisas, et kui keegi leiab märgistamata mõrdu või näeb inimest kätega jões vähki püüdmas, tuleb sellest teada anda keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313.

"Püüdma minnes tuleb püügiloa omanikul kaasa võtta isikut tõendav dokument ja meeles pidada, et veekogu kallastele mootorsõidukiga sõita ei tohi," lausus Haamer.