Madis Kalmeti lavastatud August Mälgu "Õitsev meri" esietendus 24. juulil Vikil Mihkli talumuuseumi õues. Kuressaare teatri etendust nautimas käinud jäid tükiga äärmiselt rahule.
Müts maha! kiidavad saarlased teatrit Mälgu-etenduse eest
1. august 2020, 00:05
Kadri Kullapere: Etendus kulges hoogsalt, mõnusalt ja mulle väga meeldis. Kui ma veidi aega tagasi August Mälgu "Õitsvat merd" lugesin, kujutasin ette, et selline koht on Saaremaal täitsa olemas – kas Austla või Atla küla –, kus selline lugu võis lahti hargneda. Ma olen näinud seal neid inimesi elamas ja olen kuulnud keelt, mida nad rääkisid.
Lavastuses olid karakterid küll õiged ja toredad, aga keelt enam ei olnud. Ainult need saarlased, kes elavad siin Lääne-Saaremaal, mõistsid seda laulvat Saaremaa keelt edasi anda. Aga ega seda saagi nõuda Rakvere inimeselt.
Lavastus pani imestama, kuidas inimesed niimoodi loodusega koos elasid. Ikka päev korraga, sest iga päev oli rannas erinev ja selle järgi ju elati. Sisemaal oli absoluutselt teine elulaad. Põllumehe elu maal erines kõvasti sellest, mis oli rannas. Sisemaal oli ainult maaelu, rannas lisaks sellele ka mereelu. Nüüd ongi näha, kuidas nii elulaad kui ka keel hakkavad kaugenema, ehkki polegi ju palju aastaid möödas, vaevalt sajand. Juba on see kauge minevik. Niisugune elujõud, nagu etendusest välja tuli, aitab rasked ajad üle elada. On imetore, et Saaremaa nõnda ellu äratati!
Kaie Rõõm-Laanet: Olen Mälgu loomingu austaja ja “Õitsvat merd” lugenud elu erinevates etappides ning selle teose mõte on ajas palju muutunud. Keskkoolitüdrukuna oli see minu jaoks puhas armastuslugu mehe ja naise vahel. Hiljem muutus see vanemate ja laste vaheliseks armastuseks ning nüüd, etendust vaadates, oli see mu jaoks kodukoha tõmme ja merearmastus. See on suurte tunnete õitsemise lugu, ent mitte kitsalt üks armastus, vaid kõikehõlmav ja eri valdkondi puudutav armastus.
Teater on ilusti hakkama saanud. Ehkki esimese vaatuse esimene pool oli minu jaoks natuke veniv, saadi temporütm üsna ruttu paika. Ma nautisin keskkonda, näitlejate tööd ja lavastuslikke nippe. Väga osavalt oli põimitud loosse kohalik koor – see mõjus natuke müstiliselt, samas ühtesulavalt.
Eriti tõstaksin esile Mälgu rikast rannarahva keelt, mille näitlejad suutsid väga hästi esile tuua. Mulle jäi eriliselt kõrvu fraas “igal karil oma kohin”. Kui võtame tänast päeva, ükskõik mis valdkonnas, siis tõepoolest, igal karil ongi oma kohin. Etenduse kohin oli kodule ja inimeste vahelistele suhetele mõtlema panev. See oli emotsionaalne kohin.
Näitlejatest tõstaksin esile loomulikult Arvi Mägi, ka Jürgen Gansenit. Loviise Kapper ja Grete Jürgenson olid väga kenad, Piret Rauk tegi väikese, aga väga vahva rolli. Kõige enam tegi mulle rõõmu, et suvelavastusele oli leitud uus mängupaik. Kogu keskkond mängis etendusele kaasa ja oli tore, et suveetendus viidi Kuressaarest välja, sest Saaremaa ei ole ainult Kuressaare. Üks verstapost Kuressaare teatris on paika pandud. Müts maha Kalmeti ees!
Jaanus Tamkivi: Etendus jättis väga positiivse mulje. Näitlejad olid tublid ja lavastuse ettevalmistamisel oli tehtud väga suur töö. Näitetrupp oli ju suhteliselt suur – see näitab, et asi oli tõsiselt ette võetud.
Näitlejad mängisid kõik toredasti ja keskkond, kus etendus toimus, sobis selle jaoks suurepäraselt. Igal juhul tuleb tegijaid ja näitlejaid tunnustada!
Aare Martinson: Lavastuse teema on Saaremaale ja saarlasele nii kohane. Madis Kalmet lavastajana oli oskuslikult suutnud nii professionaalsed näitlejad kui ka hobinäitlejad väga hästi ansamblisse mängima panna. Jäi mulje, et näitlejad nautisid ise ka väga oma mängimist.
Mulle meeldis pereisa roll – Arvi Mägi sobis sellesse suurepäraselt. Väga hästi kukkus välja ka Taalit mänginud Grete Jürgensoni roll. Eriliselt jäi meelde see, kui efektselt oli järele tehtud äikest – see tundus täitsa ruumilisena.
Ka Kihelkonna koori kasutamine, mis tüki tervikuks põimis, on kiiduväärt. Lavastus oli Madisele omaselt väga põhjalikult teostatud ja ka seekord õnnestus see väga!
Käisime vähe suurema seltskonnaga ja mina ei tea kedagi, kes etendusega rahule poleks jäänud. Kiitus ainult!