Sõrulased tuuleparkidest: "Ei taha!"

DIALOOG: Kokkutulnud sõrulased tänasid valla esindajaid sõbraliku selgituse eest, mis tuli nii mõnelegi üllatusena. Pigem on harjutud "ülesõitva" stiiliga.

FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

Saaremaa valla üldplaneeringu arutelude esimesel kohtumisel Torgu kogukonnamajas tuli ametnikel tihti selgitada, et kogukonnast ei sõideta üle, vaid oodatakse dialoogi. 

"Me oleme võrdsed," kinnitas vallaarhitekt Mark Grimitliht esimesele üldplaneeringu arutelule kogunenutele.  

Möödunud reedel Iidele valla esindajatega kohtuma tulnud 40 tagasõrulast oleks tahtnud kohe kohtumise alguses tuuleparkidega asjad selgeks saada. Vallaarhitekt Mark Grimitliht ütles sissejuhatuseks, et mõistab, kuidas tuuleparkide teema kirgi kütab, kuid kutsus inimesi üles üksteisest mitte üle karjuma. "Räägime siis ilma tõlgita," põrutas Olev Teras Mäebe külast, et ametnikud võiksid asja lihtsalt ja arusaadavalt seletada.

Esmalt paluti sõrulastel nimetada põhjuseid, miks on Sõrves hea elada ning vastused olid lihtsad: turvalisus, loodus, vaikus, eraldatus. "Sõrve on vääriselupaik," ütles Aivar Pohlak Kaunispe külast ja lisas, et globaliseerumisega on mindud liiga kaugele. 

Mark Grimitliht nentis, et Sõrve on tõepoolest ainulaadne oma looduse ja asukoha poolest, kuid globaliseerumine jõuab varem või hiljem ka siia, pidades sellega silmas tuuleparkide rajamist. 

Üldplaneeringu aruteluga tuuleparkideni jõudes küsis Grimitliht auditooriumilt, kas tuuleparke ei taheta Sõrve ja kokkutulnutelt kostis vastuseks ühine "ei". 

Asendaks päikesega

Vallaarhitekt selgitas, et kaardil olevad alad on saadud välistamise teel: esmalt kaugus hoonetest ja asulatest, seejärel kaitstavate liikide kaardistamine ja muud taolised argumendid. Järele jäänud laigud kaardil võiksid olla need kohad, kuhu teoorias saaks tuuleparke rajada. See ei tähenda automaatselt, et neid sinna ka rajatakse. Grimitlihti sõnul peavad pärast arutelusid ja ettepanekuid mitmed ametkonnad omakorda andma hinnangu ning kui planeering kinnitatakse, siis peavad tuuleparkide rajajad omakorda tegema detailplaneeringu. Protsess on seega pikk ja keeruline. 

Vallaarhitekt kinnitas soovi planeerida parkide alasid ka nii, et tuugenite müra ei kostaks elamuteni.

Mark Grimitliht tõdes tuuleparkide temaatika kohta, et kuskilt peab ju tarbitav energia tulema. Mäebe küla elanik Nalmond Meri ütles seepeale, et ehk oleks mõistlik tuuleenergia asemel kaaluda päikeseenergia kasutuselevõttu. Ta tõi näite, et Saaremaa on arvudes suure tõenäosusega juba saavutanud EL poolt soovitatava marginaali, mille kohaselt võiks 50 % energiast tulla taastuvallikatest. Rahva seast mainiti ka seda asjaolu, et niigi kavandatakse mõlemale poole poolsaart meretuuleparke ning Eesti tuuleenergeetika teravik on Ida-Virumaalt vaikselt nihkumas Sõrve poolsaarele.

Vanad külad ellu

Vallaarhitekt kinnitas soovi planeerida parkide alasid ka nii, et tuugenite müra ei kostaks elamuteni. Kokkutulnud kinnitasid läbisegi, et probleem pole ainult müras. Murekohtadeks on nende visuaalsus, aga ka tuuleparkide rajamisega kaasas käiv kahju loodusele. 

Kohaletulnuid huvitas ka, miks ei arvestata endiste omavalitsuste seisukohti, et oma valla territooriumile tuuleparke ei lubata. Grimitliht tõdes selle peale, et tõepoolest ei ole neid arvestatud, kuna soovitakse vaadata laiemat pilti ning teada saada kohalike praegused seisukohad. 

Mida rohkem ideid läheb üldplaneeringusse, seda suurem on tõenäosus, et neist kunagi asja saab.

Lisaks tuuleparkide teemale huvitas sõrulasi ka ehituskeeluvööndi vähendamise teema. Sõrves, kus enne II maailmasõda elasid tuhanded inimesed, on mereäärsetel aladel mitmeid elamute vundamente. Praegused seadused lubavad küll vundamendi olemasolul uut hoonet rajada, kuid selle planeerimise protsess on väga vaevarikas. 

Mark Grimitliht tunnistas, et üldplaneeringuga soovitakse saavutada see, et Saaremaal oleks ehituskeeluvööndis vanale vundamendile hoone rajamine sama lihtne kui keeluvööndist väljapoole. Planeeringu koostajate suund on sinnapoole, et pigem soodustada just vanade elamute taastamist kui uute alade kasutuselevõttu. 

"Mida rohkem ideid läheb üldplaneeringusse, seda suurem on tõenäosus, et neist kunagi asja saab," ütles vallaarhitekt üldplaneeringu esimese tutvustamise lõpuks. Ühe näitena kaugematest eesmärkidest tõi ta visiooni, et kunagi saaks kergteed pidi Kuressaarest Sõrve.

Üldplaneeringu arutelude toimumiste ajad on nähtaval Saaremaa valla kodulehel.

Tagasi üles
Back