Rahva Raamatu laienemine algas 10 aastat tagasi Kuressaarest

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
KOGEMUSTEGA: Kümme aastat poes töötanud müüjad (vasakult) Katrin Jõhvik ja Anneli Atilgan ning juhataja Merike Jalakas teavad, et kogemused aitavad täita ka kliendi kõige veidramal kujul sõnastatud soovi.
KOGEMUSTEGA: Kümme aastat poes töötanud müüjad (vasakult) Katrin Jõhvik ja Anneli Atilgan ning juhataja Merike Jalakas teavad, et kogemused aitavad täita ka kliendi kõige veidramal kujul sõnastatud soovi. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Täna kümnendat sünnipäeva tähistav Kuressaare Rahva Raamatu kauplus oli raamatumüügifirma uute omanike esimene suurem investeering väljaspool Tallinna. Turusituatsioon oli sobiv ja ettevõtte omanikeringi kuuluval saarlasel Viljar Otsal tahe midagi kodusaarele pakkuda.

Viljar Ots alustas raamatute kirjastamise ja müügiga juba aastal 2001. Koos hiidlase Gertti Kogermanniga ehitas ta üles Ekspress Grupi raamatuäri, mille aastal 2010 koos kaasaktsionäridega välja ostis. Müügivõrgustiku laiendamine algas samal aastal Kuressaares.

Rahva Raamat leidis sobiva koha Ferrumi kaubamajas Novaluxist vabaks jäänud pinnal. Oli masu ja krooniaja lõpp, aga ometi läks pood hooga käima. Avamispäevast saati kaupluses müüjatena töötanud Katrin Jõhvik ja Anneli Atilgan meenutavad, et inimesed seisid jõulude ajal pikas järjekorras ja töö käis kahe kassaga.

Aeg-ajalt mainib mõni klient, et Kuressaare pood on väike. "Tegelikult on meil väga suur pood," muigab kaupluse juhataja Merike Jalakas ja lisab, et tööpäeval enne kella kolme veebipoest tellitud raamat jõuab juba järgmisel hommikul Kuressaare kauplusse. Ehk siis suurust ei saa enam mõõta riiulimeetrite ja eksemplaride arvuga.

Kauplus on samasuurel pinnal töötanud kõik kümme aastat. Ja ka kujundus on praktiliselt sama. Rahva Raamatu osanik ja juhatuse liige Viljar Ots ütleb, et pole vaja muuta seda, mis töötab. Jalakas nendib, et poe miljöö meeldib eriti välismaalastele, kuna mujal riikides on raamatumüük sellisel kujul kadumas või pressitud väga väikestele pindadele.

Mis sortimenti puutub, siis raamatute hulk ei ole poes vähenenud, küll aga on mõnevõrra rohkem müügipinda saanud kingi- ja emotsioonikaubad, mida ettevõte ise hoolega valib. Ots märgib, et lauamängude, kontori- ja koolikaubaga on Rahva Raamat kogu aeg kaubelnud, kuid rõhutab, et firma käibest annab raamatuäri siiski jätkuvalt kolm neljandikku.

Kõige nõutavam raamatukaup Kuressaare kaupluses on laste- ja ilukirjandus, kusjuures just tänavu on viimase osakaal märkimisväärselt suurenenud. Nõudluse üle ei saa kurta ka esoteerikateosed. Vähem huvi tunnevad inimesed veel mõne aja eest populaarsete kokaraamatute ja biograafiate vastu.

Müüjad püüavad kogu aeg olla kursis, mida räägitakse raamatutest televisioonis ja raadios, sest need mõjutavad väga tugevasti inimeste ostukäitumist. Sageli tuleb klient ja küsib raamatut, millest räägiti eelmisel päeval mõnes telesaates. Või soovib "kollast raamatut, mis eelmisel nädalal oli siin selle laua peal". Enamasti suudetakse soovitud teos ka tuvastada.

Kõige keerulisem on leida raamatut sisu järgi, sest kuigi müüjad on suure osa teostega tuttavad, siis kõiki poes olevaid raamatuid nad paraku läbi lugeda ei jõua. Pole ka ime – aastas läheb Kuressaare Rahva Raamatus kaubaks suisa 6000 erinevat nimetust eestikeelseid raamatuid.

Kui raamatud on kümne aasta jooksul mõnevõrra kallimaks läinud, siis üks hind ei ole poes muutunud. Kohv maksab ikka veel ühe euro, nii nagu avapäeval.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles