/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
/nginx/o/2020/08/21/13290056t1h7bb9.jpg)
Eesti loodusturism sai alguse Vilsandil. Vaikade linnuriik oli nii populaarne, et selle paiga külastamiseks käivitati eelmise sajandi esimeses pooles loodushuviliste jaoks isegi Tallinna-Papissaare bussiliin.
Loodusturistid kasutasid Tallinna–Papissaare bussiliini
Papissaare sadamast sõidutasid vilsandlased kõrghooajal huvireisijaid Vilsandile koguni üheksa mootorpaadiga. Looduskaitsealale võis sõita ka laevaga. Aurikud jäid ankrusse Vilsandi lähedale reidile. Mändre loodusmaja haldaja Andrus Aumehe sõnul võõrustas Eesti esimese looduskaitseala asutaja Artur Toom omal ajal kümneid tuhandeid loodushuvilisi.
Eesti looduskaitse 110. sünnipäeval, enne Artur Toomi mälestuskivi avamist, andis Aumees põhjaliku ülevaate suurmehe elutööst, toonitades sedagi, et turistide arvu silmas pidades on loodusturismi korraldajatel tollasele tasemele jõudmiseks ees üsnagi keeruline ülesanne.
Linnuriigist parema ülevaate andmiseks avas Toom eramuuseumi. Õnneks on sellest ajast säilinud mitukümmend topist ja hulgaliselt fotosid, mida saab loodusmajas uudistada.
1937. aastal said huvilised peatuda Vilsandi turistide kodus. Aumehe sõnul tegi mitmekülgne ettevõtja kõik selleks, et loodushuvilistele oma kodusaart tutvustada.
Mälestuskivi paigaldamise initsiaator Arvo Kullapere tundis heameelt, et tema idee leidis toetajaid. Kivi kujundanud suvevilsandlase, kunstnik Jaana Külma loomingut hinnati positiivselt. Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt kiitis Vilsandi kokkuhoidvat kogukonda. Kõrgelt hindas ta Artur Toomi panust, öeldes, et Eesti looduskaitse oleks vaesem ja värvitum kui Toom poleks 110 aastat tagasi seda oma südameasjaks võtnud.