/nginx/o/2020/08/24/13296274t1h95c0.jpg)
Saaremaa vallavalitsus tegi riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku lisada tähtsate kultuuriehitiste nimekirja multifunktsionaalne Kahni kultuurikeskus Kuressaares.
Vald soovib Kuressaarde rajada Kahni keskuse (1)
25. august 2020, 00:16
“Kui kaua me neid pidulikke üritusi ja vallavanema vastuvõtte siis spordikeskuses peame korraldama?” küsis Kuressaare Kultuurivara juhataja Tiiu Tammoja tänavu veebruaris retooriliselt. Ja lisas, et ükskord saab otsa ka telgis korraldatavate ooperipäevade aeg. Tema tõdemus oli, et Eesti suurim vald vajab kontsertideks ja tantsuetendusteks korraliku sisseseade ning vähemalt 800 istekohaga saali.
Tänaseks on asjad nii kaugel, et abivallavanem Helle Kahm saab oma kirjas ideed ka riigikogu kultuurikomisjonile tutvustada. Ta märgib, et Saaremaal ja selle keskuses Kuressaares on olemas head eeldused kultuuri arenguks, kuid ei ole tänapäevastele vajadustele vastavat hoonet. Selleks nn sümbolhooneks võiks olla just Kultuurkapitali rahastusel rajatav mitmeotstarbeline Kahni keskus.
Mitmeotstarbeline keskus
See oleks parim lahendus Louis Kahni pärandi tutvustamiseks ja säilitamiseks, pakkudes samas professionaalsetele gruppidele tingimusi ooperi- ja balletietenduste, sümfooniakontsertide, siseriiklike ja rahvusvaheliste suurürituste ja konverentside korraldamiseks ning võimaluse Saaremaa vallal väärikalt täita oma esindusfunktsioone. Koos Louis Kahni Eesti ühinguga näeb vald võimalust viia keskuses läbi põnevaid kunstiprojekte ja luua residentuur rahvusvahelistele kunstnikele ja arhitektidele.
Uue kaasaegse keskuse loomine annab Kahmi sõnul Saaremaale võimaluse arendada kõrgkultuuri kohapeal ja tuua seda ka saarele sisse. Hoones oleks ühendatud nii Kahni pärandi keskus, kunstisaal ja -hoidla, kontserdisaal, kammersaal, prooviruumid, black-box kui ka seminari- ja koolitusruumid. Maja kasutusampluaa peab olema võimalikult lai. Keskuse loomine inspireerib saarele tööle ja elama tulema andekaid ja võimekaid inimesi eri valdkondadest.
Keskuse rajamine avaldaks märgatavat mõju kogu regiooni majanduslikule arengule – ennekõike turismile. Kultuuriturism saaks uue tähenduse – Saaremaale oleks aastaringselt oodatud kultuurihuviline sise- ja välisturist, mis toetaks suuresti nii majutus- ja restoraniettevõtteid kui ka kohalikke ettevõtteid tervikuna. Võrdluseks toob Helle Kahm Arvo Pärdi keskuse, mis on kindel sihtkoht kultuurihuvilistele üle maailma ning on andnud uue hingamise ja toonud melu kogu Laulasmaale.
Vallavalitsuse kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et keskuse võimalikust asukohast hetkel veel rääkida ei saa, kuid idee tasandil on esialgu vaadeldud kohti, mis paiknevad vallale kuuluvatel kinnistutel linna puhkealal ja selle läheduses.
Miks just Kahni keskus?
Louis Isadore Kahn on 20. veebruaril 1901. a Kuressaares sündinud USA arhitekt. Oma lapsepõlve esimesed eluaastad veetis ta Saaremaal, elas ja töötas ning hiljem suri 1974 New Yorgis. Tegemist on ühe 20. sajandi mõjukama arhitektiga, kes ühendas modernismi iidsete monumentide raskuse ja väärikusega.
Oma ideede algallikana on ta ise nimetanud just Kuressaare lossi ning siin nähtut ja kogetut. Tal on tuhandeid jüngreid arhitektuurimaailmas, kes pidasid teda oma juhiks ja õpetajaks. Kahni näol on ehk tegemist kõige kuulsama Saaremaalt pärit isikuga maailmas, keda kodusaarel veel liiga vähe tuntakse.
Sümboolseks alguseks Kuressaare ja Kahni 21. sajandi koostööle võib pidada Eesti arhitektide liidu korraldatud rahvusvahelist konverentsi 2006. aastal Kuressaares. Kahni tuntus on teema, millega Eesti saab kõnetada tervet maailma ja Kahni keskuse rajamine tema sünnisaarele saaks kajastust kogu maailma arhitektuuri ringkondades. See meelitaks siia arhitektuuri- ja kunstihuvilise publiku ning annaks noortele arhitektidele võimaluse selles hoones töötada ning viia kohapeal läbi oma residentuuri.