Saare maakonna elanikud leiavad, et koolidel tasub võimalikuks koroonalaineks aegsasti valmis olla.
KÜSITLUS ⟩ Parem karta kui kahetseda
Sirje Ellermaa, Kärla põhikooli direktor:
Ettevaatus ei ole kunagi liiast. Põhiline ettevaatusabinõu on muidugi sagedane kätepesu vee ja seebiga. See võimalus on meil kõigis klassides tagatud.
Nohuseid ja köhivaid õpilasi ja töötajaid me kooli ei luba. Ukse peal me kedagi küll ei kontrolli, aga klassis, kus õpilane tund aega paigal istub, õpetajad ju näevad, kui õpilane pidevalt köhib, nuuskab või nina luristab. Õpetajal on õigus see laps koju saata. Sel juhul teavitame ka lapsevanemat.
Kuni Saaremaal haigestumisi ei ole, me sundhajutamist ei rakenda, sest õpilased on niikuinii hommikuti ja pärastlõunal koolibussis koos. Soovitame bussis kanda maski ja vahetundideks suuname nad õue. Küll oleme läbi arutanud võimalikud variandid erinevate olukordade rakendumisel, näiteks osa klasse või pool klassi õpib vaheldumisi koolis ja kodus. Sellisele olukorrale läheneme aga juhtumipõhiselt.
Ka söögivahetundidega jätkame esialgu vana korra kohaselt. Aga peame veel sööklaga läbirääkimisi toidujagamise korra muutmiseks. Oleme õpetajatele ettevaatusabinõuna muretsenud visiirid, nende kandmine on vabatahtlik.
Õpetajad on valmis selleks, et köha ja nohuga lapsed saaksid õppida distantsõppel. Kui mõni õpetaja jääb nohusse või köhasse, aga on võimeline koolis olevaid lapsi kodust veebi kaudu õpetama, siis seegi võimalus on meil olemas.
Kevadise distantsõppe lõppedes olukorda analüüsides leidsime, et ka ilma koroonata saame distantsõpet rohkem kasutada. Nii saaksid näiteks mõneks päevaks enne vaheaega distantsõppele jääda need lapsed, kes on tõestanud, et suudavad iseseisva õppimisega hakkama saada.
Kooli tuleksid ainult need, kes üksi õppimisega toime ei tule. Seda võimalust tasub kasutada ka seepärast, et arendada õpilaste iseseisvust ja vastutustunnet. Nii saaks mõnele lapsele ka natuke puhkust anda: ta ei peaks hommikul vara ärkama ja kooli tulema, vaid saaks oma ülesanded ära teha päeva jooksul või muul ajal.
Anneli Kaljuste, Valjala põhikooli huvijuht
Tõime oma esimese koolipäeva aktuse kooli spordisaali, kuna seal saavad inimesed istuda natuke hajutatumalt. Samuti saame seal uksi-aknaid lahti hoida, et õhk liiguks. Koolis on desovahendid ja maskid – kes soovib, saab ka maski ette panna. Meil on juba aastaid olnud kaks söögivahetundi: esimesel söövad algklassid, teisel vanemad õpilased.
Maris Jaaksaar, lapsevanem Kuressaarest:
Mina leian, et parem karta kui kahetseda. Seega ei tasuks isegi pisikese nohu või köhaga kooli minna. Olen selle ettevaatusabinõude teemaga seotud nii lapsevanemana kui ka oma töö tõttu – töötan koolis kokana.
Koolis on meil kõik vajalikud puhastusvahendid olemas. Söögivahetunnid on sel õppeaastal rohkem hajutatud kui seni – osa lapsi tuleb varem sööma.
Lapsevanemana tean, et osaliselt, mõni päev nädalas, hakkab meil olema koduõpe.
Eva-Lisa Kollo, lapsevanem Muhust Paenase külast:
Meil Muhus algab kool sel sügisel õnneks traditsioonilisel moel – tunnid toimuvad koolis. Teist korda sellist kuudepikkust distantsõpet ma vist üle ei elaks.
Me Muhus uue kooliaasta pärast eriti ei muretse – meil on asjad korraldatud hästi. Meie tunneme end turvaliselt.
Marko Adel, lapsevanem Kuressaarest:
Loodan muidugi, et viiruse teist lainet ei tule, aga igaks juhuks tasuks ettevaatlik olla kindlasti.
Koolid peaksid muidugi rõhku panema käte hügieenile – kipuvad ju viirused näiteks ukselinkide kaudu levima. Seega tuleks mitmesse kohta paigaldada dosaatorid käte puhastamiseks.
Maskid võivad ju koolis olemas olla, aga nii kaua, kui seda viirust meil nii laialt ei levi, pole see mask nii oluline.
Koolid peaksid jälgima ka seda, et ühes kohas ei oleks korraga palju rahvast koos, näiteks söögivahetundidel. Kui võimalik, võiksid koolid jääda siiski tavaõppele – distantsõpe on keeruline nii õpetajale kui ka lapsevanemale.
Mu enda lapsed veel koolis ei käi. Loodan, et ka lasteaiad jäävad avatuks – töötavad vanemad on keerulises olukorras, kui ei saa lapsi kuhugi jätta.