Süvendustööd toovad Saaremaa jõgedesse ja lahtedesse kala tagasi

Copy
RIKSU JÕEL: Rannainvesteeringute OÜ kopamees Janno Kula teeb jõesuudmed puhtaks, et kalameestel oleks põhjust ka tulevikus jõe äärde tulla.
RIKSU JÕEL: Rannainvesteeringute OÜ kopamees Janno Kula teeb jõesuudmed puhtaks, et kalameestel oleks põhjust ka tulevikus jõe äärde tulla. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Sel nädal lõpevad Saaremaa vallavalitsuse juhitud koelmualade taastamise projekti süvendustööd, mille tulemusel paraneb kalavarude seis kaheksas veekogus. 

Saaremaa valla keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et ettevõtmise käigus puhastati mitmete kudeveekogude suudmeid või lõike, mis füüsiliselt takistasid kalade kudema siirdumist või noorjärkude laskumist merre. Setetest puhastati Kihelkonna, Randküla ja Oitme jõe suudmealad. Töid tehti ka Riksu jõe kolmel lõigul, Leisi jões, Tori lahes Vilsandil, Aenga lahte merega ühendavas kraavis ning Aenga ja Põldealust lahte ühendavas kraavis.  

Kudeveekogude paranenud tingimustest saavad kasu peamised harrastuspüügi liigid, nagu haug, ahven, särg, säinas, luts, hõbekoger. Loomulikult võidavad sellest kutselised kalurid ja  harrastuspüüdjad, kelle saagid võiksid teatud aja pärast suureneda. 

Kudealad ammendunud

Veel inimpõlv tagasi leidus Saaremaa veekogudes ohtralt särge, haugi, lutsu ja muid kalu. Nüüdseks on mitme jõe sobivus kudealana voolusängi setetega täitumise ja roostumise tagajärjel ammendunud. Paljude väiksemate jõekeste ja ojade suudmealad on juba paar-kolm aastakümmet pilliroogu nii täis kasvanud ja setetega ummistunud, et sinna ei pääse kudema ükski kala. Isegi kui kala kevadise suurveega sisse tulebki, siis veetaseme langedes jäävad noored kalad veekogusse lõksu. Peamiselt põhjustas koelmukohtade kinnikasvamist  nõukogudeaegne ülikülluslik väetisekasutus, mitmes kohas ummistas suudmeid ka 2005. aasta jaanuaritorm.  

Vajavad stabiilsust

Kalurid ja populaarsust koguv harrastuskalapüük vajavad stabiilseid kalavarusid. Selleks tuleb koelmualad taastada. Varasemad sarnased tööd näitavad, et siirdekalad tulevad puhastatud jõgedesse tagasi põhimõtteliselt kohe, kui takistused suudmetest eemaldatud. Koos kaladega tulevad jõgede äärde tagasi ka kalamehed, ütles Holm. 

Suurem osa Saaremaa valla kudejõgede taastamistöödest tehti ära augustis, septembri esimese nädalaga saadakse ühele poole kõigi töödega. Kudejõgesid taastab Rannainvesteeringute OÜ ja tõid rahastab läbi PRIA Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Selliseid jõgesid ja ojasid ning rannikujärvi, mis vajaksid järeleaitamist, jääb Saaremaale aga ka pärast käimasolevat taastamist küllaga, märkis Bert Holm. Loodetavasti rahastatakse sedalaadi ettevõtmisi ka tulevikus.

Tagasi üles