ERKI AAVIK ⟩ Kas stalinistlik repressioon või inimkonna pääsemine?
Vanas Kreekas oli agoraa, vabade kodanike koosoleku pidamise koht, kus kodanikud (!) avaldasid arvamust ja vajadusel langetati ka otsuseid. Nüüd on selleks kommentaarium.
Kõik saavad arvamust avaldada. Ei pea olema kodanikud, ei pea olema terve mõistusega, haridusest-volitustest-kogemustest-teadmistest kõnelemata. Kõik võivad… möliseda. Palun andeks selle matsliku sõna pärast, aga paremat ei tule pähe, kui Saarte Hääle lugejate huvides – sest muu huvi mul kommentaaride vastu puudub – teatavate artiklite kommentaare loen. Nagu ütles üks Pöide kandi vana kooli agronoom: mida kõrgemale pärdik puu otsa ronib, seda kaugemale tema kole punane paljas tagumik paistab…
Kas oskame tulevikku arvutada?
Kommentaatorid on suur ja mitmekülgne seltskond, alates näiteks vaktsiinide vastastest ja lõpetades nendega, kes peavad niinimetatud traditsioonilist perekonda lähisuhtevägivalla allikaks ja põhjuseks. Ja sinna vahele peavad ülejäänud kah kuidagi ära mahtuma.
Uute kroonviiruse tõttu arvatavalt kehtestatavate piirangute asjus leidub “asjatundjaid” esialgu veel võrdlemisi vähe, kuid küllap näeme peatselt suurt lainet tulvavat.
Uus kroonviiruse laine on kohal, kas tunnistame või mitte. Vaktsiini esialgu ei ole ja Putinit ei maksa kah uskuda (et Kremlil-Venemaal justkui on). Ainuke üleüldine lohutus on (kui virolooge uskuda, aga keda siis veel?), et iga järgmine mutatsioon on jätkusuutlikum ehk tapab inimesi vähem kui eelmine. Et viirusel ikka elamiseks ruumi ehk inimeste kehasid oleks.
Kas selle oletuse toel, et seekordne pandeemia on inimelude suhtes leebem, võiks meie liikumist ja tegevust piirata vähem kui kevadel? Et turism ja muu majandus veelgi rohkem ei känguks? Kes on see, kes julgeb teha õige (?!) otsuse?
Kas ehk tõesti oli õigus rootslastel, kes lasksid viirusel enam-vähem vabalt mürada ja sellele kergemini alistuvad nõrgad isendid populatsioonist välja riisuda? Keda uued mutatsioonid seetõttu võib-olla vähem ähvardavad? Seda on võimalik – kui üldse on võimalik – hinnata alles teatava aja möödudes.
Kas oskame mingil moel tulevikku, pigem küll tuleviku stsenaariume arvutada? Just arvutada ja mitte lihtsalt ennustada. Kui sulgeme lennujaama ja sadama täielikult, siis milline on selle valiku majanduslik hind? Just hind rahalises väljenduses. Ja milliseks kujuneb olukord, kui jätkame vaba reisimisega?
Põhjendage oma otsuseid!
Mõistagi on reisimine seotud teiste asjaosaliste otsustega, ehk siis meie võime ju kõik vabaks lasta, aga teised hoiavad oma piirid kinni jne, jne. Aga ikkagi – kas teame, milliseks olukord vähemalt teoreetiliselt kujuneb? Valitsus, kes vastavad otsused langetab, peaks ju lähtuma vastavatest analüüsidest. Ma ei tea, me ei tea, kas lähtub, või teeb niinimetatud poliitilisi otsuseid ilma asjatundjate ja teadlaste analüüside ja hinnanguteta.
Kui aga siiski peaks olema tehtud või tegemisel asjatundlikud analüüsid, siis oleks ju vähemalt õige ja õiglane, kui meie, maksumaksjad, teisisõnu töö tellijad ja omanikud saaksime ka teada, milliste asjaolude, argumentide ja mõtiskluste tulemusena meie esindajad meie eest otsuseid teevad, piiranguid kehtestavad ning seeläbi meie igapäevaelu kujundavad ja muudavad.
Niisiis, lugupeetavad otsustajad – andke ka meile teada, millistel kaalutlustel te ühe või teise otsuse teete!