Sel nädalal lõpevad Saikla jääksoo aasta aega kestnud korrastamistööd, mis võivad ala muuta tulevikus jõhvikakorjajate lemmikpaigaks.
Saikla soost saab tulevikus rohkem jõhvikaid
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et kraavide vahekohtades leidub juba praegu jõhvikat, nokkheina, huulheina ja teisi rabale omaseid liike. Tõenäoliselt katavad need liigid peatselt ka tööstuslikult rikutud ala, mis nüüd korrastati. Seega peaks soo edaspidi pakkuma suuremat huvi jõhvikakorjajatele.
Pea alati võib Saikla soos kohta tetresid. Viimasel korral läks lendu kaks isast ja kümmekond emast tetre, rääkis Animägi, kelle sõnul muutub ala nüüd meelepäraseks teistelegi avatud sookooslustel tegutsevatele liikidele.
Viimase aja uuringud näitavad, et kuivendatud soost lendub umbes kaks tonni süsinikku hektari kohta aastas. Kraavide sulgemisega süsiniku vabanemine peatati ja Saikla jääksoo hakkab uuesti süsinikku talletama. Seega annab Saikla jääksoo nüüd oma väikese panuse kasvuhoonegaaside vähendamisse, märkis Animägi. Loodusliku veerežiimi taastamine vähendab Saikla jääksoos oluliselt tuleohtu. Kuivad turbaalad on väga tuleohtlikud ja raskesti kustutatavad. Muretsema ei pea ümberkaudsed põllupidajad. Põldude ja soo vahelised kraavid jäid avatuks ning soost pealevalguva vee hulk pigem väheneb. Raba imab ja hoiab sademevett, kraavid aga juhivad selle kiiresti rabast välja, ka põldudele.
Saikla jääksoo korrastamise käigus suleti 26,2 km kraave, likvideeriti 4,3 km kraavivalle ja ehitati 22 paisu. Puid raadati 93 hektaril ja üheksal hektaril tehti trassiraieid. Taastamistöid tehti 139 hektari suurusel alal, kuid töö mõjuulatus on tunduvalt suurem.
Saikla jääksoo taastamistööd maksid 250 000 eurot, tööd tegi Märjamaa ettevõte Timberston Ehitus OÜ.
RMK taastab sel eelarveperioodil kokku 12 500 hektarit soid, millest 7000 hektarit on tehtud ja 5500 hektarit taastamisel. Saaremaa panus piirdub vaid Saikla jääksoo taastamisega 139 hektari suurusel pinnal.