Laevaekspert ei välista, et Estonias on auke rohkemgi

Dokksari «Estonia» Foto: Kaader sarjast

Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur ja laevaehituse doktor Kristjan Tabri ei välista, et parvlaeva Estonia vrakis võib olla rohkemgi auke, mis ei ole aga uppumise põhjustajad, vaid tekkinud õnnetuse järgselt.

Kristjan Tabri Foto: Erakogu

Esmaspäeval Rootsi ringhäälingus esilinastunud doksarja “Estonia – leid, mis muudab kõike” kaadrid näitavad väidetavalt nelja meetri kõrgust ja enam kui meetri laiust lõhet parvlaeva Estonia parempoolses pardas. Dokumentalistide sukeldumisroboti avastatud rebendi põhjuseks on kõige jõulisemates tõlgendustes toodud kokkupõrge allveelaevaga. Kristjan Tabri leiab aga, et augu tekitas pigem kivi või ebatasasus uppumiskoha merepõhjas.

“Kui merepõhjas on 12 000-tonnine laev, mis ei ole väga ühtlaselt toestatud, siis sellise ava leidmine ei ole midagi enneolematut. Vrakkidele sukeldudes leiame selliseid avasid ilmselt päris palju. Ma ei välista, et kui Estonia vrakki põhjalikumalt uurida, siis leiab ka sealt sarnaseid avasid veelgi,” lausus ta.

“Augu tekitas pigem kivi või ebatasasus uppumiskoha merepõhjas.”

- Kristjan Tabri 

Arvamuse kujundas laevaehitusekspert septembri keskel Norras nähtud videokaadrite põhjal, mida filmitegijad spetsiaalselt selleks kohale kutsutud Eesti esindajatele näitasid. “Eks ta erinevate inimeste soovituste põhjal juhtus,” selgitas Tabri enda sattumist sellesse rühma. Ta märkis, et laeva kokkupõrgete uurimisel on Eestis väga head teadmised ja kogemused, lisaks temale tegeleb sama valdkonnaga teinegi saarlane, professor Mihkel Kõrgesaar. 

Tabri märkis, et hinnang on antud puhtalt video põhjal ja ei tugine arvutustele. “Kui me videot vaatama läksime, siis koostasime võimalikud stsenaariumid, videost otsisime tõendeid, mis ühe või teise kummutaksid ja mõnda kinnitaksid. Nii et hetkel on tegu võimalike stsenaariumite analüüsiga,” rääkis ta.

Tagasiside Tabri arvamusele on olnud seni pigem tagasihoidlik ja arvestades spetsialistide ringkonda, kellega ta lävib, mõistev. Samas jääb ikkagi hulk inimesi, kelle jaoks õnnetuse põhjused seostuvad pigem usuga ühte või teise versiooni. 

“Isegi kui me suudame näidata, et see ava just niimoodi sai tekkida, ja tõenäoliselt suudame, ei pruugi see seda teist seltskonda veenda,” nentis Tabri.

Laevahuku uue uurimise kohta märkis laevaekspert, et nii tema kui ka Mihkel Kõrgesaar saaksid sellesse kindlasti oma panuse anda. “Ettekujutus, kuidas uurimine peaks käima, on vähemasti minu peas küll olemas,” lausus ta.