LOODUS ⟩ Sõrves otsivad hirved majade juurest süüa juba kahe ajal päeval

POLE SÕNU: Laadla küla talunik Marje Jõgi ja tema Hiiumaalt toodud karjakoer kohtavad viimasel ajal hirvesid lausa südapäeval. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaal elab kaks kolmandikku Eesti punahirvedest, loomad kardavad inimest üha vähem ega piirdu ammu enam metsas pakutava söögisedeliga.

Juba aastaid käivad hirved kõhtu täitmas külade ja alevike koduaedades. Neil jätkub julgust kõndida hõredama liiklusega maantee ääres või tulla põllule, kus parasjagu töötab traktor. Laadla küla loomapidaja Marje Jõgi ei jõua ära imestada, kuidas hirved talu kõrval ristikupõllul päise päeva ajal kõhtu täidavad. “Kella kahe ajal päeval tulevad siia sööma,” laiutab ta nõutult käsi. Talu ristikulapp asub vahetult hoonete kõrval, külatee ääres. Ümbritsevast avarusest johtuv oht peaks metslooma eeldatavalt pelglikuks muutma, ent selle asemel teevad sõralised külateel hoopiski sundimatu jalutuskäigu.

Metsloomade julgus sunnib inimesi oma tavapärast elurütmi muutma. Tempokamalt kui muidu koristas  Marje sel sügisel oma porgandipõllu, sest hirved olid sellega juba algust teinud. Ainsana lõikavad kutsumata külalistest kasu veised. Kui metsloom karjaaia ära lõhub, avab see lehmale tee vabadusse.