Koroonastrateegia Rootsis

Tänav Rootsis Stockholmis Foto: ANDERS WIKLUND/AFP/SCANPIX

“Rootsi poolt vaadatuna oli Eesti strateegia kevadel üle pingutatud. Eriolukord kehtestati kergekäeliselt,” kirjutab saarlane Helena Faust, meditsiiniline mikrobioloog, kes töötab Rootsi ravimiametis vaktsiinide efektiivsuse hindajana.

Helena Faust Foto: Erakogu

Elades Rootsis, kuid omades peresidemeid Eestiga, on mul olnud võimalus näha ja omal nahal tunda riikide erinevat koroonastrateegiat.

Rootsi otsustas oma riigis elu mitte seisma panna, sest see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Rootsi arvestas, et koroonavõitlus tuleb pikk, sest see ei ole ühe hooaja teema. Riik valmistas end ette, et võib kuluda aastaid, kuni võib öelda, et pandeemia on läbi. Rootsis on eesmärk hoida haigete hulka limiidil, mida haiglad suudavad vastu võtta, ehk nn kurvi tasandada – et haigete hulk ei ületaks tervishoiu võimekust neid ravida. 

Rootsi Folkhälsomyndigheten ehk rahvaterviseamet andis paar lihtsat reeglit, mida järgida: 

• püsi kodus, kui tunned vähemaidki sümptomeid;
• pese käsi seebiga ja desinfitseeri neid;
• reisi vaid siis, kui see on vältimatu;
• kui sul on vanust üle 70, tuleb hoida sotsiaalseid kontakte minimaalseina; 
• ära lävi inimestega väljaspool oma minimaalset igapäevast ringi.

Tööandjail soovitati rangelt lasta töötajatel teha kaugtööd, kui võimalik. See vähendab sotsiaalseid kontakte ja rahvarohkust ühistranspordis. 

Samuti keelati üle viiekümne inimesega rahvakogunemised. Kõikjal võis näha kleepse, kus oli kirjas, et tuleb hoida kahemeetrist distantsi. Iga poekassa juurde oli pandud pudel käte desinfitseerimiseks ning kassa ette visiir. 

Maske kannavad vähesed. Lapsed jätkasid koolis käimist nii kevadel kui ka sügisel, ärid olid ja on avatud, kontoritöötajad töötavad kodust. Samas, plaaniline ravi haiglates seiskus, kõrgkoolid ja gümnaasiumid olid distantsõppel. 

Rootsis on kool ka sotsiaalasutus

Mõistlikud inimesed vältisid rahvarohkeid paiku ning eriti avalikke siseruume. Laste kooliskäimine oli elementaarne, sest peeti liiga ohtlikuks võimalust, et laps ei saa haridust, sööki ja olla turvalises keskkonnas. Rootsis on kool ka sotsiaalasutus. Vanemaid ei usaldata selles osas, et nad saavad laste koolitamisega hakkama oma töö kõrvalt. Eriti kehtib see nende inimeste kohta, keda on vaja selleks, et riigiaparaati ja tervishoidu käigus hoida ning kes ei saa kodust töötada. Oht, et inimesed ei saaks tööl käia kodusolevate laste tõttu, oli ühiskonnale liiga kõrge hind.

Mis selline strateegia kaasa tõi? Rootsi muutus kiiresti peksupoisiks oma liberaalse koroonastrateegiaga, mille näiliseks tulemuseks olid suured numbrid nii intensiivraviosakondades kui ka surnukuurides. Miks ma ütlen “näiliseks” – inimesed on haiged ja surnud ju päriselt? 

Mis läks kevadel valesti, oli see, et veebruaris on Rootsis traditsiooniline suusavaheaeg. Seda nädalat kasutatakse ohtralt reisimiseks, nii suusatamiseks kui ka kodumaa külastamiseks. See nädalake kattus ilusti ajaga, kus paljudes riikides hakkasid koroonanumbrid kasvama. Koroonat imporditi Rootsi varem kui arvatud ja ka riikidest, mis olid ametlikult veel “koroonavabad”. Seega ainult Itaaliast ja Austriast saabunutel silma peal hoida oli kahjuks kasutu. Samas oli koroonatestimisvõimekus kuni juunini madal ning kaitsevahendeid nappis. Suured surmade arvud tulenevad sellest, et Rootsi vanurite hoolekanne on alarahastatud. Kõrges eas inimesi on palju, nad kas elavad vanadekodus või käib neil kodus hooldaja.

Alarahastatus tähendab seda, et hooldajad töötavad lepingutega, nad peavad hooldama kümneid inimesi, samas võib ka üks vanur iga päev uue hooldajaga kokku puutuda. Lisaks on hooldajatel tunnitasu. See tähendab, et nad jäävad rahast ilma, kui nad näiteks haiguse tõttu ei tööta. Seega töötasid hooldajad ka kergelt tõbistena ja ilma kaitsevahenditeta, teadmata oma koroonasse haigestumisest. Samas ei olnud hooldekodudes arste ega hapnikku ning paljud vanainimesed enne surma haiglasse ei jõudnudki. 

Paljud hooldajad Rootsis elavad immigrantide linnaosades ja kasutavad ühistransporti. Stockholmi metroo ja rongisüsteem teenindab rohkem reisijaid, kui seda kunagi tegema planeeriti.

Juulis saadi koroona Rootsis kontrolli alla. Sellele aitas kaasa intensiivne testimine, isikukaitsevahendite piisavus ning muidugi suvine koolivaheaeg.

Loogiliselt võttes peakski pandeemia lõppema, kui kõik haiged on terveks saanud ega ole kellelegi nakkust edasi andnud. See stsenaarium on paraku liiga ilus, et tõsi olla. Nimelt on tavaline, et inimene jõuab koroonat levitada enne, kui ta sellest ise teadlik on. Spekuleeritakse ka, et Stockholm on kogemata lausa karjaimmuunsuse saavutanud.

Rootsi poolt vaadatuna oli Eesti strateegia kevadel üle pingutatud. Eriolukord kehtestati kergekäeliselt. Täiesti arusaamatuks jäi mingite Lõuna-Eesti maakoolide sulgemine, kui puhang oli Saaremaal. Eesti rahvastikutihedus on nii madal, et eneseisolatsioon on normaalsus ka ilma koroonata. Mingeid metroosüsteeme, töökohti tuhandete inimestega, suuri vanainimeste hooldekodusid jne Eestis lihtsalt pole. Kangesti jäi tunne, et Eesti lihtsalt ahvib Soome strateegiat järele. 

Probleemi edasilükkamine pole lahendus

Kevadine koroonapaanika, ühiskonna sulgemine ja reisipiirangud tõid muidugi kaasa koroonaviiruse taandumise. Suvel toimusid suurüritused ja elu läks edasi nagu vanasti. Samas on ju teada, et see on probleemi edasilükkamine. Siinkohal on hea, et rahvastikutihedus Eestis on madal ning testitakse hoolsalt, seega on lootust olukorda kontrolli all hoida ka ilma uue eriolukorrata. 

Euroopas on riike, kus koroonaviirus karmidele meetmetele vaatamata muudkui tagasi tuleb.

See on rahvastikutihedate metropolide probleem. Inimesed peavad tööl käima, et hinge sees hoida, samas on vanade inimeste osakaal elanikkonnas kõrge. Inimeste koju sulgemine ei ole jätkusuutlik strateegia, see lihtsalt lükkab puhangut edasi. Lootus on sellel, et haiguse ravi on vahepeal arenenud, testimine ning isikukaitsevahendid kättesaadavamad. 

Suuremale osale elanikkonnast koroonaviirus pöördumatut tervisekahjustust ei tekita. Oluline on see, et inimesed isoleeriksid end haigustunnuste korral ja testiksid end.