Andres Reinart kannatanute silmis halastust ei vääri

ANDRES REINART vaatab üle näomaski saali poole. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Mõrvasüüdistusega eile kohtu ette astunud Andres Reinart soovis esineda pöördumisega kannatanute poole. Kohtunik oli sellega nõus, kuid keegi teda kuulata ei soovinud.

"Kas see teeb tema teo olematuks?" küsis 11. jaanuari õnnetusest eluga pääsenud Merli Männasalu.

Kuressaare kohtumaja saal on neljapäeva hommikul rahvarohke. Kannatanud – jaanuarikuises õnnetuses naise ja pisitütre kaotanud Ott Oll, õest ja emast ilma jäänud Merli, kes kaotas ka oma tervise ja saab valuvaigistitest abi. Kohtunik Rajar Miller, prokurör Rainer Amur, ajakirjanikud Saaremaalt ja Tallinnast.

Rauduskäsi tuuakse kohtusaali Andres Reinart. Kaitseadvokaat Anu Toomemägi läheb tema juurde ja vestleb põgusalt. 

Prokurör Amuri avakõnet ei suuda Ott Oll kuulata ja lahkub saalist. Prokurör mõistab ja rõhutab, et kannatanud võivad saalist lahkuda, kui ei soovi  kuulata detailseid kirjeldusi. 

Mida tähendab mõrv?

"Paljud mõtlevad, et mida tähendab mõrv. Et see tähendab ettekavatsetud tapmist. Inimene kodus mõtleb, punub skeemi, läheb ja viib ellu. See on üldine arusaam mõrvast, mis tuleneb tavaliselt filmidest. Andres Reinart ei läinud ju autosse istudes kedagi tapma. See on see, kuidas inimesed mõtlevad. 

Aga õigus kui selline, mis sünnib siinsamas kohtusaalis, muutub ajas. Tegelik elu kohtusaalis, juuramaailmas on palju detailsem kui see, mis on üldine tavaarusaam," räägib Rainer Amur sellest, miks ta otsustas Andres Reinartit süüdistada mõrvas.

RINGKONNAPROKURÖR Rainer Amur kohtumajas avakõnet pidamas. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Reinart kinnitab, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end osaliselt süüdi. Jah, liikluseeskirja rikkumises, aga mitte tahtlikus tapmises.

Rainer Amur meenutab, et enne Saaremaale tööle tulekut töötas ta aastaid Tallinnas liiklusprokurörina ja liiklussüüteod paragrahvi 422 järgi olid talle vägagi tuttavad: "Olen selle järgi korduvalt ja korduvalt süüdistusi esitanud."

Ka ühe 2015. aasta maikuise juhtumi puhul ei mõelnud ta midagi muud, kui et süüdistus tuleb esitada 422 järgi.

Alkoholijoobes meesterahvas kihutas Tallinna–Narva maanteel Audiga ligi 200 km/tunnis tagant sisse Opelile. Hukkus kuuvanune beebi.

"Käitusin ka siis samamoodi nagu varem, esitasin süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi 422 järgi. Meesterahvas mõisteti selle järgi süüdi."

Kui otsus oli jõustunud, pöördus Amuri poole üks kohtunik ja ütles: "Liiklusprokurör, te võiksite mõelda laiemalt. Võiksite kaaluda teatud tingimuste esinemisel esitada süüdistus isikuvastases kuriteos." "Sain õppetunni ja panin endale kõrva taha. See jäi mulle meelde," ütleb Amur.

Suhtumise vahe

Prokurör hakkas mõtlema, mis siis eristab paragrahve 422 ja 113 (tahtlik tapmine) ja leidis, et tegelikult ongi see süüdistatava suhtumine oma teo tagajärge.

Prokurör Amur rääkis, et ka Andres Reinart sai 11. jaanuaril Kuressaare–Kuivastu maanteel kihutades aru sellest, et kui kellelegi otsa sõidab, võib ta põhjustada mis iganes tagajärgi. 

"Andres Reinart ei vähendanud kiirust, tal oli ükskõik tagajärjest. Tuleb, mis tuleb. Ta ei teinud mitte mingisuguseid samme, et maandada riski, mida tema käitumine toob. See on põhjus, miks saatsin süüdistuse kohtusse mõrvana, mitte liiklusõnnetuse põhjustamisena."

Kaitsja Toomemägi leiab vastuseks, et kui kohtunik Amurile kunagi Tallinnas ütles, et mõtle liiklusprokurörina laiemalt, ei tähenda see, et ta võib suvaliselt süüdistusi esitada ja nüüd seda ideed realiseerima hakata.

Anu Toomemägi ütleb, et inimene, kes pudeli avab, ei tee seda mõttega, et läheb kedagi tapma: "Samahästi on iga päev liikluses joobes juhid, keda saab süüdistada mõrvakatses."

Kaitsja kinnitab, et 11. jaanuari päeval juhtus liiklusõnnetus, mille tagajärjel saabus surm, aga ettevaatamatusest, mitte tahtlusest. 

Toomemägi ütleb, et Andres Reinart oli kohe pärast teadvusele tulekut kahetsust avaldanud ning elab juhtunut sisimas väga üle. 

Vereanalüüsi järgi andis ekspert hinnangu: Reinarti näitu vaadates on võimalik öelda, et ta oli sageli ja suures koguses alkoholi tarbinud mitmed nädalad enne proovi võtmist. Reinarti Audis oli avamata purk Saku Originaali kõrvalistme ees põrandal. 

Kaitsja Anu Toomemägi räägib, et vereproovide osas valitseb segadus, saatekirjades pole võimalik tuvastada kellaaegu. Seega kahtleb ta nii alkoholinäidus kui ka sõidukite kiiruses. Ekspertide hinnangul oli Audi kiirus Volvosse sissekihutamise hetkel 179 km/h. Veidi varem mõõtis politseibussi radar tema kiiruseks Tahulas 133 km/h.

Kohtusaalis kuulatakse kõnesalvestust. Avariipaigalt helistati häirekeskusse seitse korda. Viimasena rääkinud kaitseliitlane ütles, et Volvo on nii deformeerunud, et ta ei saa tagaistmel istuvat vanemat naist aidata.

“Väga abitu olukord,” teatas ta häirekeskuse dispetšerile.

“Mul on see päev väga hästi meeles, sest olin ise oma autoga parasjagu sõitnud sedasama maanteed mööda Kuressaare poole,” rääkis ringkonnaprokurör Rainer Amur eile Kuressaare kohtumajas Andres Reinarti kohtuistungil. 

“Tahulas nägin politseipatrulli autot. Kui koju Kuressaarde jõudsin, tuli kohe teade avariist samal maanteel – liiklusõnnetus hukkunutega 128. kilomeetril. Olin hetk tagasi sealt läbi sõitnud. 

Läksin sündmuskohale, vastu sõitis kiirabi. Teame täna, et kiirabi viis haiglasse ellu jäänud inimese. Sündmuskohal avanev pilt oli õudne. Volvos oli kolm surnut, nende hulgas turvahällis laps.

See oli ootamatu, šokeeriv, uus olukord, Saaremaal ei ole selliste tagajärgedega õnnetusi enne juhtunud. Seal  kohapeal ma ei teadnud, kes oli süüdi. Nägin tagajärgi – autod katki, inimesed hukkunud.

Juhtimisvõimetu

Kui kriminaalmenetluses tõendeid koguti, hakkas pilt juhtumi kohta kuu aja jooksul selginema. Tuvastati, et Audit juhtis Andres Reinart, kes oli tunnistajate sõnade kohaselt 10. ja 11. jaanuaril tarvitanud ohtralt alkoholi ja läinud sellegipoolest autorooli.

Ta oli nii purjus, et oli tegelikult juhtimisvõimetu. Kella 14.30 ajal oli tema joove, nagu näitasid ekspertiisid, vahemikus 2,81–3,54, mis tähendab rasket joovet.

Tunnistajad andsid ütlusi, kuidas Reinart kihutas juba Kuressaares ja hiljem põhimõtteliselt terve tee kuni õnnetuskohani. Lubatud sõidukiirus on seal 90 km/h. Andres Reinarti tippkiirus oli kaks korda suurem – meeletu oht kõikide liiklejate elule ja tervisele. Me räägime raskes joobes sisuliselt juhtimisvõimetu juhi kihutamisest maanteel. 

Tahulas seisis politseipatrull. Süüdistatava auto jäi selle patrulli kiirusemõõtjasse. Kiiruseks 138 km/h. Politsei nägi, et on kiiruseületamine, ja otsustas järele sõita. 

Audi kiirus oli aga metsik, politseibuss jäi kohe maha ja loobus jälitamisest. Raadiosaatja teel anti info edasi patrullile, kes mõõtis kiirust samal maanteel Valjala pool. 

Meedias on fakti valesti tõlgendatud – räägitud, et patrull sõitis Audile järele. Ei, politsei ei jõudnudki kiiruseületajale järele. Reinart ei tõstnud kiirust seepärast, et politsei tal kannul oli. Tunnistajad, kellest Reinart mööda sõitis, ütlesid, et tema sõidustiil oli ebakindel ja ohtlik. 

Meeletu kiirus

Meeletu kiirusega lähenes ta Kaali ristmikule, kuhu tegi vasakpöörde sõiduauto Volvo. Tunnistajate sõnade kohaselt tegi Volvo seda korrektselt, juht näitas suunatuld, vastutulevad sõidukid olid kaugel, auto oli liikunud pöörde tegemiseks tee kesktelje lähedale. 

Vahetult enne ristmikku on 1,3 km pidevat joont ehk möödasõit keelatud, seega Volvo juhi poolt vaadates ei saanud ohtu tulla Kuressaare poolt. Pidevjoon ei huvitanud aga Andres Reinartit, kes kihutas vastassuunavööndis, kus ta olla ei tohtinud.”

Hetk hiljem toimus saatuslik kokkupõrge.