/nginx/o/2020/10/22/13429428t1h0737.jpg)
Keskseks teemaks on koduhooldajate töökorraldus ja arusaam ning kuivõrd on neil õigus – ilma otsest juhti teavitamata – omavahelisi kokkuleppeid teha. Kui kokkulepped on kooskõlas sotsiaaltööspetsialisti ja teenuse kasutajaga koostöös koostatud hooldusplaaniga ning Kuressaare Hoolekande töökorraldusega, on koduhooldajatel selleks täielik õigus.
/nginx/o/2020/10/22/13429382t1hf493.jpg)
Kihelkonna piirkonnas osutatakse osale inimestele koduteenust projektirahast, mistõttu on oluline hoida omavahel lahus valla ja projekti rahastusel osutatavad teenused ja teenuste kasutajad.
Selline töökorraldus ei ole tervikpilti vaadates küll kõige efektiivsem, ent teenuse sisu on inimeste jaoks ka sellisel juhul hooldusplaaniga vastavuses.
Ehk olenemata asutuse töökorraldusest on teenuse saajad saanud minevikus ja saavad ka edaspidi teenust, mille sisu on märgitud hooldusplaanis. Hooldusplaan põhineb abivajaduse hindamisel, millesse on kaasatud ka teenuse kasutaja ise.
Teise teemana on kajastatud Veronika Allase kommentaari teenuse sisu osas. Täpsemalt – koduteenuse kasutajate võimalust koduhooldaja abiga poodi minna. Oleme eakate sellekohasest soovist teadlikud ja teenuse edasises arenduses selle seisukohaga juba ka arvestanud.
Nimelt saab 1. aprillist toidukaupade koju toomise korra kuus asendada inimese poodi viimisega. Põhjus, miks ei käida teenuse kasutajatega mitu korda kuus poes, ei ole selles, et toidukaupade koju toomine oleks lihtsam ja kergem, nagu Veronika Allas välja toob, vaid põhjused on mujal.
Esimene põhjus on, et riigi kirjeldatud koduteenus ei näe ette teenuse kasutaja poodi viimist, vaid toidukaupade koju toomist. Omavalitsusel on õigus teenuse sisu laiendada ja seda alates 1. aprillist ka teeme.
Teine põhjus on rahaküsimus. Kuressaare Hoolekanne osutab teenust ligi 550 inimesele üle Saaremaa ning nii tihe poodi viimine ei ole rahapuudusel kahjuks võimalik.
Kindlasti ei ole meie eesmärk lõhkuda praegust süsteemi, nagu kommentaaris välja tuuakse, vaid eesmärk on ühtlane kvaliteet üle kogu Saaremaa. Kui teenuse sisuks on 1. aprillist kord kuus teenuse kasutaja poodi viimine, siis seda tehakse üle Saaremaa. Pikemat selgitust koduteenuse arenduse teemal saab lugeda 1. oktoobri Saaremaa Teatajast.
Kõik sotsiaalvaldkonda puudutavad küsimused ja ettepanekud on väga oodatud, helistada ja kirjutada võib nii minule (tel 53 406 648; mare.naaber@saaremaavald.ee), sotsiaalhoolekande teenistuse juhatajale Reelika Murrule (tel 53 087 515; reelika.murd@saaremaavald.ee) kui ka sotsiaalnõunik Gabriela Roosole (tel 50 68 253; gabriela.rooso@saaremaavald.ee). Kui pöördute otse vallavalitsuse poole, leiame koostöös kindlasti ka kiirema lahenduse kõikidele muredele.
Mare Naaber, valla sotsiaalosakonna juhataja
/nginx/o/2020/10/20/13424428t1h6e12.jpg)
Koduteenuse kasutajate jaoks on turvatunnet vähendanud alanud sotsiaaltransporditeenuse projekt, mis vajab kohanemiseks aega.
Samuti, kuna ajaliselt on mitmeid teisi kokkulangevusi (koduhooldaja ja sotsiaaltööspetsialisti lahkumine), siis see ongi tekitanud eakates arusaamatust ja ebakindlust. Nagu Saaremaa valla ideekorjel selgus, ollakse koduteenusega ja sotsiaaltöö sisuga üldjoontes väga rahul.
Mare Kurvits, lastekaitsespetsialist
/nginx/o/2020/10/22/13429422t1hf8cc.jpg)
Artiklis seostatakse minu töölt lahkumist koduteenuse osutamisega, mis aga ei vasta tõele. Minu poole ajakirjanik selle küsimusega pöördunud ei ole ning järeldused on siinkohal meelevaldsed. Minu lahkumise põhjused on puhtalt isiklikud, mitte tööalased.
Heleri Jõgi, ametist lahkuv sotsiaaltööspetsialist
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)