JUHTKIRI ⟩ Valed ja statistika?

55 000 EUROT: Natali Leiten näitab maamaja, millesarnaseid inimesed tänavu suvel usinalt ostsid. Veeriku külas asuv majake on sellistest ehe näide. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tänasest Saarte Häälest leiab lugeja ülevaate sellest, kuidas on muutunud aastaga Saaremaa ja Muhu maa hind. Just maa, mitte majade või korterite väärtus. Võrdlus näitab, et muutused on vägagi märgatavad. Saaremaal tehti üheksa kuuga müügitehinguid poole rohkem kui 2019. aastal kokku. Muhu saare maa läks aga kevadise koroonapuhangu järel eriti hinda.

Tabelist leiab kurioosumi, mis kinnitab taas kord tõika, et statistikat ei saa sugugi puhta kullana võtta. Nii müüdi maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel Sõrves enam kui tuhat hektarit maad 66 693 euro eest. Hektari hind 66 eurot jääb Saaremaa keskmisele sadu kordi alla. 

Läbara näide on tabelist silmaga nähtav ja näitab, et tegelikult on maa-ameti tehingute andmebaasi alusel raske analüüsida maahinna tegelikku liikumist. Kindlasti pole näide, kus kuus kinnistut liikusid ühelt omanikult teisele turuhinnast märgatavalt erineva kokkuleppelise hinna eest, selles tabelis ainuke. Tihti liiguvad kinnistud sama omaniku ühe firma kinnisvaraportfellist teise omasse näiteks raamatupidamislikel põhjustel.  Või kui ühes piirkonnas müüakse korraga viis kinnistut ühele sõpruskonnale, tekitab see küll kerge tõusu statistikas, kuid ei näita piirkonna maahinna reaalset muutumist. 

Samuti muudavad maamüügi statistikat suured plokktehingud, kus suurtele fondidele kuuluvad sajad hektarid kõikjal üle Eesti korraga omanikku vahetavad. Väikeste numbrite pealt tehtud statistika suhtes tasub olla kriitiline.