Juurte juurde: Anna Maria Lember kutsub Kihnu

MITMEL RINDEL: Metsamaa pärimustalu perenaise töö kõrvalt jõudis Anna Maria Lember ametis olla ka puagi ehk Kihnu tuletorni juures. Foto: Erakogu

Kuressaarest pärit Anna Maria Lember tüürib septembrist kultuuri- ja noorsootööd Kihnu saarel, mis tänu sealt pärit vanaemale on tema südames olnud juba varasest noorusest peale.

"Kihnu on kogu aeg minuga kaasas käinud. Juba kooliajal tutvustasin traditsioone oma sõbrannadele. Kandsin pidustuste ajal rahvariideseelikut ehk körti, vahel lasin ka teistel seda kanda,  õpetasin Kihnu tantse, võtsin sõpru endaga saarele kaasa," räägib Anna Maria, kelle mitmed suuremad koolitöödki puudutasid Kihnut – põhikooli lõpureferaadi tegi ta Kihnu körtidest ja pani vanavanaema Anna Saare kootud kangast ühe ise ka kokku. Gümnaasiumi lõpus kirjutas ta aga uurimistöö oma vanavanaisast Theodorist.

Paljud Saarte Hääle lugejad teavad Ellen Õnnist. Tema on Anna Maria vanaema, Kihnust pärit. Elleni isa Theodor Saar, koduloouurija ja õpetaja, on Kihnus tänaseni väga austatud mees, suisa nii tähtis, et sel suvel avati tema kodutalu Kaerametsa väravas mälestuskivi. Anna Maria ütleb, et Kihnu juured on hinges nii tugevad, et saarelt lahkumine toob pisarad silmi. "Nüüd ma muidugi nii väga enam ei nuta, sest ma ju elan seal ning lahkudes tean, et tulen õnneks peagi tagasi," lisab ta.

Teekond Kihnu sai alguse neiu soovist üks suvehooaeg saarel tööd teha. Ülemöödunud suvel see õnnestuski – Anna Mariast sai SA Kihnu Kultuuriruum Metsamaa pärimustalu perenaine. Talus peeti noortekohvikut, toitlustati gruppe ning korraldati pärimuslaagreid. "Elasin idüllilist elu aidas ja kandsin pea igapäevaselt körti nii tööl kui ka tantsupidudel," räägib neiu ning nendib, et augusti lõpuks oli seeliku üks pool nii ära kulunud, et see tuli ümber pöörata. Järgmisel suvel lisandus taluperenaise ametile ka töö tuletorni juures ehk kihnu keeli puagis.

Punkti pani i-le ootamatu pakkumine asuda Kihnus ametisse valdkonnas, mis otseselt seostub Anna Maria praegu Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias studeeritava eriala – kogukonnahariduse ja huvitegevusega. "Mulle kukkus selgest taevast sülle ideaalne pakkumine, kuid ma ei olnud sellest algul sugugi vaimustuses. Nagu ikka töömaailma sisenev noor inimene kahtleb endas: miks mina, kes ma üldse olen, kas ma ikka saaksin hakkama, kuidas ma hakkama saan, kaua ma üldse vastu peaksin?" tunnistab neiu. Lõpuks andsid talle hoogu ema sõnad: "Sellist võimalust ei tule iga päev. Proovi ära, muidu hiljem kahetsed. Igal ajal saad ära tulla."

"Ma praegu mõtlen, et olen ikka õnnelik inimene – alles lõpetan ülikooli, aga juba töötan täiesti sada protsenti oma erialal," lausub Anna Maria, kelle kabinetiukse leiab Kihnu rahvamaja teiselt korruselt nimesildi järgi kergesti üles. Põhiametiks on tal noorsootöö, lisakoormusena juures kultuuritöö spetsialisti ülesanded. Mõned kihnlased hüüavad piigat seepärast suisa Kihnu kultuuriministriks.

"Ma olen küll veerandkihnlane ja saarel kõigile tuttav, aga ikkagi tunnen, et mind ei ole veel täielikult omaks võetud," nendib Anna Maria. See tuleb saarelisest eripärast. Ja suuremate saartega võrreldes on Kihnu veelgi kinnisem ja eraldatum kogukond.

Anna Maria elu käib praegu kahe saare ja mandri vahel ja selle korraldamine pole üldse lihtne. "Ela veel kahel saarel," ütleb ta endale nii mõnigi kord tüdinult, kui oma kompsudega peatustes ootab. Sest liikumine ei sõltu temast, vaid praami- ja bussiaegadest.

Neiu tunnistab, et sünnipaik Saaremaa ja Kihnu on tema jaoks nüüdseks kohad vahetanud. "Varem oli Kihnu minu jaoks puhkusesaar, kus kell jäi seisma ning kust lahkusin, pisarad silmis. Nüüd on Saaremaaga nii. Vahel ma igatsen vastupidist olukorda. Ma armastan Kihnut, aga ma tean, et südames on mul saarlased ja kõik on alati kena!" lausub ta.

ELAV PÄRIMUS: Suviti Metsamaa pärimustalu aidas elav Anna Maria Lember ütleb, et Kihnu traditsioon ei ela turistide meelitamiseks, vaid kihnlased ise soovivad seda hoida, sest saavad aru, et on erilised mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tahab luua uusi võimalusi

Noori on Kihnus umbes 130, kellest alaliselt elab saarel pea poolsada. Nad on väga aktiivsed, teotahtelised ja võtavad osa huvitegevusest noortetoas KINU. Kihnu teeb eriliseks elav pärimuskultuur, mille tõttu 90% noortest mängib pilli: viiulit või akordioni.

Anna Maria toob Kihnu noorsootöös välja kaks teemat. Esiteks, kuidas kaasata saare ellu need noored, kes elavad või õpivad mandril. Teiseks, kuidas pakkuda noortele huvitegevuses rohkem valikuvõimalusi. "Tahan jõuda selleni, et kõiki huviringe saab võimalusel ka distantsõppena korraldada. Tormi tõttu katkenud praamiliiklus ei pea olema põhjus, miks noored ei saa huvitegevusest osa võtta," selgitab neiu. 

Kultuuritöö spetsialistina jätkab ta traditsiooniliste ürituste elushoidmisega ja alustab uutega. 30. oktoobril stardib Kihnu rahvamajas mälumängusari  "Kihnu lahtised". Kihnlaste seas on see päris palju elevust tekitanud. Teades kihnlaste tantsuvalu, võib mälumängule vabalt järgneda ka diskoõhtu. 

21. novembril tulevad Kihnu ühe tähtsama traditsiooni järgi kadripäevapeod, igas külas oma pidu koos pillimeestega, joostakse ka kadrijooksu. Aasta lõpus on Anna Marial üks plaan ka Saaremaaga, nimelt käivad läbirääkimised, et 70 saarlast Kihnu esinema kutsuda. 

"Peas on palju ideid, mida kõike veel tahaks organiseerida. Siin töös tuleb olla hästi avatud mõttega, endal peab olema veres kultuuritarbimise vajadus ning siin saab hästi ennast väljendada. Ja samuti on mul ka unistus, ma tahan kihnlastes kasvatada teatrihuvi, et saaksin saarele kutsuda professionaalsete teatrite etendusi," sõnab Anna Maria.