Ka vaimne koolivägivald on vägivald
/nginx/o/2022/06/07/14608995t1h7edc.jpg)
4. november 2020, 00:22
/nginx/o/2020/11/03/13453693t1h3e02.jpg)
"Vaimsest koolivägivallast ei räägita just märkimisväärselt palju. Jututeemaks on ikkagi pigem füüsiline tõuklemine. Kuid ka vaimne koolivägivald on teema, millest tuleb rääkida," kirjutab Kuressaare gümnaasiumi 12.c klassi õpilane Karita Aunbaum.
Kui gümnaasiumi meediakursuse lõpetajail oli vaja kirjutada neile olulisel teemal, valisin mina selleks teemaks koolivägivalla – see on minu jaoks väga huvitav teema. Olen sellega palju kokku puutunud nii ise kui ka pealtnägijana. Minu jaoks on tähtis, et seda osataks rohkem tähele panna ja inimesed julgeksid sekkuda.
Vaimne kiusamine on probleem ka meie koolis. Enne vaheaega käisin paljudes KG klassides ja palusin abi kiu-samise teemal artikli kirjutamiseks. Palusin õpilastel, kes on vaimse vägivallaga kokku puutunud või selle tunnistajaks olnud, mulle anonüümselt kirjutada.
Oma loo rääkis üks Kuressaare gümnaasiumi õpilane.
Marta (nimi muudetud) koges vaimset ja füüsilist vägivalda juba poolteist aastat tagasi, kui üks noormees hakkas oma kätt ta põlvele toetama ning talle ebameeldivaid kommentaare tegema. Algul võttis neiu asja naljana, sest ta polnud poistega varem nõnda kokku puutunud ja arvas, et see on okei, kui selliseid nalju tehakse. See kestis umbkaudu poolteist aastat, kuniks tüdruk mõistis, et niisugune olukord ei ole normaalne, ning hakkas poisist kaugemale hoidma.
See neiu oli ainus, kes julges tulla oma probleemist mulle rääkima. Kas siit võib järeldada, et meie koolis sellist nähtust nagu vaimne vägivald ei eksisteeri? Või ei juleta lihtsalt rääkida, sest kardetakse, et teised saavad teada?
Psühholoog Kaja Puck kommenteeris, et koolikiusamist, ka vaimset, on Kuressaare gümnaasiumis alati olnud – nii nagu teisteski koolides. Rohkem esineb seda põhikooliastmes, sest sellises eas õpilased tihtipeale ei jälgi, mida ja kuidas teistele ütlevad. Samas ei jää kiusamisest puutumata ka teised kooliastmed ega õpilaste ja õpetajate vahelised suhted. Kaja Puck julgustab aga siiski pöörduma spetsialistide poole, sest jagatud mure on pool muret. Omaenda kogemusele toetudes võib ta öelda, et enamik muresid saab lahenduse.
Ilmunud koolilehes Meie KG