NOORED EI ÕPI EGA TÖÖTA ⟩ Üle kahesaja noore passib niisama

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
Foto: unsplash.com

Saaremaal elab üle kahesaja 16–26aastase noore, kes vallavalitsuse andmeil ei õpi ega tööta. 

Kahe ja poole aasta eest liitus Saaremaa vald Noortegarantii pilootprojektiga, et selgitada välja 16–26aastased noored, kes ei õpi ega tööta. 

Anneli Tõru.
Anneli Tõru. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Nende leidmiseks korraldatakse aastas kaks erinevatel andmebaasidel ja registritel põhinevat seiret,” ütles vallavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Anneli Tõru. “Noortegarantii projektijuht selgitab välja, miks noored ei õpi või ei tööta ning püüab koostöös partneritega aidata nad tagasi kooli või leida neile sobiva tööalase rakenduse.”

Vallavalitsuse andmeil elab seni viimase, viienda seire andmeil Saare maakonnas 226 mitteõppivat või mittetöötavat 16–26aastast noort. Seda on märgatavalt vähem, kui näitas esimene seire – siis oli tegevusetult passivaid noori vallaelanike seas koguni 329. Samas ei pruugi need arvud näidata tegelikku olukorda.

Miks nad passivad?

“Rahvastikuregistris ei ole avaldatud infot selle kohta, kui noor õpib või töötab välismaal või on seal rändamas,” selgitas Anneli Tõru. “Samuti võivad noored, kel on rahvastikuregistri järgi sissekirjutus Saaremaal, õppida või töötada hoopis mujal Eestis. Leidub ka neid noori, kel on seire tegemise ajal käsil töökoha või kooli vahetus või kes parasjagu otsivad tööd.” 

Miks noored, kes tõepoolest midagi ei tee, õppimise või töötamise asemel niisama olesklevad? 

“On neid, kes ei tea, mida teha tahaks, või kes on kooli pooleli jätnud, leides, et valisid vale eriala,” tõdes Tõru. Samuti võivad passiivsuse põhjuseks olla vaimse tervise probleemid, sotsiaalsete oskuste või asjaajamise kogemuse puudumine. 

Kõige vähem on tegevuseta noori alaealiste ehk kuni 17-aastaste neidude ja noormeeste seas – kaheksa. “Selle vanusegrupi puhul on alati kaasatud lapsevanem,” põhjendas Anneli Tõru. “Kuna alates 18. eluaastast on inimene täisealine, on tema osalemine õpingutes ja tööhõives aga vabatahtlik.”

Viimase seire järgi oli kõige rohkem tegevusetuid noori 26-aastaste hulgas, koguni 47. 21-aastastest vallaelanikest ei õpi ega tööta 31 noort ning 22-aastastest 29.    

Missugustest kodudest tegevuseta noored pärit on ning kui paljud neist on sattunud pahanduste tõttu politsei huviorbiiti?

Noori ei lahterdata

“Koolist ja tööhõivest kõrvalejäänud noorte tausta ja nende politseiga kokkupuutumise kohta ei saa teha mingeid üldistusi või neid noori kuidagi lahterdada,” vastas Tõru, kelle sõnul poleks see ka eetiline.

“Kui laps või noor vajab abi, siis püüame seda igati pakkuda, ükskõik milline on tema kasvukeskkond või minevik,” ütles Tõru. Ta lisas, et sobivad sekkumismeetmed tuleb valida vastavalt olukorrale.

Lastekaitseteenistuse juhataja sõnul saab omavalitsus välja selgitada, kas noor on hädas, pakkuda talle sotsiaalnõustamist ja selle kaudu välja selgitada, millist abi noor inimene vajab. 

“Teinekord piirdub see info jagamise, julgustamise, suunamise ja toetamisega,” rääkis Anneli Tõru. “Vajadusel saab noore suunata teraapiasse, kui tal endal selleks raha pole. Kui siinsetest võimalustest konkreetse noore jaoks väheks jääb, saab alati kaasata teisi pädevaid instantse. Arenguruumi veel on ja selles suunas liigub ka meie vald.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles