ÕPETUSEKS KÕIGILE ⟩ Ettevaatust – varas!

Taskuvaras. Foto: Aivar Aotäht

"Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina! Loll saab ka kirikus peksa. Eestlastel on veel muidki tabavaid ütlemisi, mis meenusid, kui sattusin oma lihtsameelsuse ja inimeste usaldamise tõttu ebameeldivustesse," kirjutab Kuressaare elanik Elsa*.

Esimene hajameelsusest tingitud äpardus juhtus hiljuti, kui unustasin oma pangakaardi automaati. Selgus, et kaart kadus kusagile musta auku ja tagasi ma seda enam ei saa. Tuleb tellida uus. Mitmekordse katsetamise järel õnnestus mul lõpuks helistada panga keskusse Tallinnas. Lahke teenindaja kuulas mu kaebuse ära ja pani isegi kinni aja, mil uue dokumendi Kuressaare kontorist kätte saan. Aega võtab see kümme päeva. 

Mõni päev hiljem juhtus mul teine äpardus, millest tahan kirjutada lugejale õpetuseks. 

Olen põline saarlane, eakas pensionär, kes kunagi ei ole varastele ette jäänud. Me kõik ju kaotame vahel midagi või unustame oma asju maha. Mina olen kaotatud esemed tänu ausaile leidjaile alati kätte saanud. 

Pole enam ausad?

Kuressaare Rae keskuse müüjailt olen kätte saanud isegi raha, mille sinna unustanud olin. Olgugi et rahal ju nime peal ei ole. Just seepärast olen uskunud ka seda, et saarlased on ausad ja abivalmid inimesed. Tundub aga, et see arvamus ei vasta tänapäeval enam tõele. 

Ühel päeval pärast pangakaardist ilmajäämist sõitsin bussiga Maxima poodi. Mulle meeldib vahel just seal oma toiduvarusid täiendada.

Tahan sellele vargale öelda: tunnen su tänaval ära. Kas sul tõesti ei ole häbi nii vanalt inimeselt varastada? 

Ostud tehtud, kõndisin Säästu peatusesse, tagasisõiduks bussi ootama. Kuna bussi saabumiseni oli aega, hakkasin pingil istudes oma rahajääke uurima. Üks 20-eurone ja midagi veel oli alles. Panin rahakoti kandekotti, aga luku jätsin kinni tõmbamata. Ausa inimesena ei tulnud ma selle peale, et teine peatuses seisev inimene, keskeale lähenev täisjõus mees on varas. Kui pead pöörasin, et vasakule vaadata, kas buss on lähenemas, oli sulil imelihtne mu rahakott ära võtta. Kõige kurvem oli see, et koos rahaga langes varga saagiks mu ainuke dokument, ID-kaart.

Lootusetu olukord

Hea, et pangakaarti enam kotis ei olnud. Et rahakott on kadunud, avastasin bussis. Peatuses seisnud mees bussi ei tulnud. 

Mõne peatuse järel astusin bussist välja ja sammusin tagasi Säästu peatusesse. Lootuses, et äkki viskas varas tühjaks tehtud rahakoti maha. Peatuses valitses tühjus. Isegi prügikasti uurisin, kuid tulemusteta. 

Oli juba õhtune aeg, seetõttu läksin politseisse järgmisel hommikul. Kuna oli reede, siis arvas uurija, et ehk nädalavahetusel toob mõni aus leidja vähemalt tühja rahakoti politseisse.

Esmaspäeva hommikul selgus, et pole mingit lootust oma tähtsat dokumenti tagasi saada. Tuli tellida uus ID-kaart. 

Tehti vajalik foto, vormistati vajalikud kirjad. Hea, et olin lahkelt sugulaselt vahepeal 100 eurot laenanud, sest mul endal oli alles ainult üks euro, mille taskust leidsin. Selgus, et dokumendi saan kahe nädala pärast. On ka kiirtellimise võimalus, mis tähendab viiepäevast ootamist ja 45 euro maksmist. Olin nõus, sest mul ju laenatud eurod taskus.

Selgus ka see, et kiirtellimise korral pean oma dokumendile ise Tallinna järele minema. Mõistsin, et digiajastu teenused ei olegi nii hõlpsasti kasutatavad. Mina, vaevaga liikuv Kuressaare pensionär, pean sellega hakkama saama?

Õnneks oli veel võimalus teha volitus lähedasele inimesele, kes elab Tallinnas. Sain telefonitsi kokku leppida. Politseiametnik oli nii lahke, et selgitas talle, kuidas temal toimida tuleb. Edasi oli juba tema mure, kuidas dokument minu kätte toimetada. 

Tahan sellele vargale öelda: tunnen su tänaval ära. Kas sul tõesti ei ole häbi nii vanalt inimeselt varastada? Aga võib-olla oledki harjunud oma ema või vanaema tagant näppama?

Panin oma äpardused kirja, et inimesi varaste eest hoiatada. Muide, eestlastel on veel üks vanasõna: "Igal oinal oma mihklipäev." Varas, küllap saabub sinulegi see päev, mil oma tegude eest karistada saad.            

* Nimi muudetud, kirja autori tegelik nimi on toimetusele teada. 

Politsei: hoidke rahakotti enda ligi

Priit Sepp Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Suurem risk varguse ohvriks langeda on siis, kui ID-kaardiga koos hoitakse PIN-koode," kommenteerib Elsa kirjeldatud varguse lugu Kuressaare politseijaoskonna juhtivuurija Priit Sepp. 

"Niisugusel juhul võivad kurjategijad internetikeskkonnas inimese identiteeti kuritarvitada ning tekitada varalist või ka mainekahju.

Viimastel aastatel varastatud ID-kaardiga toimepandud kuritegusid Saare maakonnast ei meenu. Eestis tuleb selliseid asju ette, kus pildil oleva inimesega sarnane inimene saadetakse näiteks järelmaksuga kaupa ostma. 

Mõned soovitused, et vältida varguse ohvriks langemist. Hoidke rahakotti enda ligi ning ärge jätke oma asju järelevalveta või autosse nähtavale kohale. 

PIN-kood tuleb pähe õppida ning kindlasti ei tasu seda hoida ID-kaardi juures või rahakotis. ID-kaarti ei anta teistele inimestele edasi.