:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13446052t1hfbc4.jpg)
"Kuidas küll tähistada isadepäeva, kui ühte ruumi kokku tulla ei saa? Tuleb leida vabanduste asemel võimalused," kirjutab Kuressaare eralasteaia Naerusuu õpetaja Siret Liiv.
Kallista puud ja viska palli – isemoodi isadepäev
:format(webp)/nginx/o/2020/10/29/13443527t1h9a66.jpg)
Aasta 2020 sügis, novembri algus. Ilmad on üllatavalt soojad. Maailmas tegutseb kevadel külla tulnud kutsumata külaline koroona. Tema kohalolek piirab suhtlemist, koosviibimisi ja -tegemisi. Kõik see mõjutab ka koolide ja lasteaedade argipäeva. Lasteaia ülesanne on olla pere ja kodu toetaja lapse arendamisel ja kasvamisel. Selleks, et saaks toetada, on vaja koostööd. Selleks, et luua suhteid, on vaja ühiseid ettevõtmisi.
Varasematel aastatel on Naerusuu lasteaed tähistanud isadepäeva perekondliku spordipäevaga Kuressaare spordihoones. Selle asemel leidis tänavu lasteaia õuealal aset aga orienteerumine. Muidugi ei ole selles idees midagi uudset. Kindlasti on seda tehtud ka paljudes teistes lasteaedades. Naerusuus aga toimus selline ettevõtmine esimest korda ja kindlasti teisiti kui igal pool mujal.
Me arvestasime olukorraga riigis – üritusse sai "sukelduda" siis, kui isa lapsele lasteaeda järele tuli. Kes millal, ajavahemikus kell 16–18. Koos lapsega läbis isa lasteaia hoovile ülesseatud väikese raja, millel oli kuus peatuspunkti. Igas punktis lihtne ja lõbus liikumisülesanne: viska palle kasti, poe läbi rõnga, püüa pall väravasse lüüa, kallista puud, lase liumäest alla, võta kleeps ja mine oma auhinnale järele. Ei midagi keerulist ega ületamatut. Põnevust ja lusti lisas hämarduv ilm, mis sundis viimaseid osalejaid taskulampe kasutama. Ja kuigi enamiku isade jaoks on juba iseenesest tore koos lapsega tegutseda, toob palju rõõmu ka lapse tehtud joonistus või meisterdus, mis issile auhinnaks.
Kas isad jäid rahule? Kui arvesse võtta pärast raja läbimist saadud kirjalikku tagasisidet, siis tuleb tunnistada, et läbivaks märksõnaks oli "väga äge!".
Vahva koostegutsemine pakkus lapselikku lusti nii lapsele kui ka isale. Selle üle, et jalgpall isade meelest äge on, ei imesta ilmselt keegi. Seda aga, et ägedaks peetakse ka lihtsat puu kallistamist, ei osanud me oodata.
Mis Naerusuud ise asjast arvavad? Iga uus mõte võib esialgu tunduda võõras ja tekitada hirmu. Naerusuu õpetajad vaatavad aga julgelt oma hirmudele silma ja leiavad vabanduste asemel võimalusi. Vabandusi oleks võinud otsida küll ja veel, leitud võimalused aga kinkisid avastamis-, tegutsemis- ja mängurõõmu ka lasteaia töötajatele. Suurim tänu lasteaia töötajatele on rahulolev laps ja tema pere. Tundub, et isad jäid tõesti rahule.
Palju õnne saabuva isadepäeva puhul kõigile isadele!