“Kui võrrelda Saare maakonda teiste Eesti maakondadega, siis on see üks väheseid, kus perearstide keskmine vanus on tõusnud,” tõdeb terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.
Perearstid vajavad järelkasvu kõikjal Eestis
Eestis töötab 2020. aastal 736 nimistuga perearsti, kelle mediaanvanus on 57 aastat ning 133 (17%) neist on vanemad kui 67 aastat. Kõige kõrgem keskmine vanus on perearstidel Hiiu maakonnas (64 a), Lääne-Viru maakonnas (62) ja Pärnu maakonnas (61). Perearsti nimistuid, kus töötab ajutine asendaja, on 50.
Järgneva viie aasta jooksul saab 67-aastaseks 213 praegu töötavat perearsti (nimistuga perearst siirdub pensionile keskmiselt 67-aastaselt). Viimase nelja aasta peremeditsiini residentuuri keskmine lõpetajate arv on 18 perearsti. Igal aastal lõpetab perearstina töö keskmiselt 26 nimistuga perearsti.
Terviseamet koostas 2015. aastal perearstide koolitusvajaduse prognoosi, kus sellist trendi ennustati. Seega saame olla veendunud, et ennustused perearstide tööturult lahkumise ja tööturule suundumise kohta on olnud ajakohased.
Viimastel aastatel on loodud ka erinevaid meetmeid, mis toetaksid noorte perearstide maapiirkonda tööle asumist, näiteks lähtetoetus, uute tervisekeskuste ehitamine, residentuuri õppekohtade arvu tõstmine, inkubatsiooni projekt perearstidele ning viimati mainitud kaugustasude tõstmine maapiirkonnas töötavatele perearstidele.
Kui võrrelda Saare maakonda teiste Eesti maakondadega, siis on see üks väheseid, kus perearstide keskmine vanus on tõusnud. Saaremaale on viimase kolme aasta jooksul tööle tulnud kaks uut perearsti. Loodame, et järgmiste aastate lõpetajate hulgas on samuti residente, kellel on huvi minna perearstiks Saare maakonda.
Analüüsides viimaste aastate peremeditsiini residentuuri lõpetajaid ja nimistu edukaid konkursse, saab välja tuua, et 85–70% edukatest konkurssidest toimub Harjumaal või Tartu linnas.
Tänavu perioodil 1. aprillist 1. oktoobrini on uue nimistu saanud 16 perearsti, samal perioodil on aga luhtunud 11 konkurssi (sealhulgas korduvad konkursid). Võrreldes varasemate aastatega ei saa veel välja tuua positiivset trendi, et maapiirkondades oleks tõusnud edukate konkursside arv või vähenenud ajutiste asendajate arv, selleks on meetme rakendamise aeg olnud liiga lühike.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ajutiste asendajate arv pigem tõusnud. Möödunud aastal oli Eestis 43 nimistut, mida teenindas ajutine asendaja. Tänavu on neid 50.
Valdav osa peremeditsiini eriala lõpetajatest (49%) töötab perearsti nimistu juures n-ö teise arstina, 40% lõpetajatest on osalenud perearsti konkursil ja saanud endale nimistu, 4% lõpetajatest ei oma töökohta või on välisriigis ning 7% töötab väljaspool esmatasandit.
Koostöökohtumisel Eesti perearstide seltsi ja sotsiaalministeeriumiga oleme perearstide vananemisega seotud probleeme arutanud ja jõudnud ühise tõdemuseni, et vajalik on teha rohkem teavitustööd noorte perearstide hulgas, võtmaks täiendavalt fookusesse perearstide järelkasvu teemad.