/nginx/o/2020/03/03/12985972t1he789.jpg)
“Täna hõljub ajalooliste Kingisseppade maade kohal Viktor Kingissepa vaim ja suunab vallavalitsust või pigem rajoonikomiteed uutele sotsialistlikele töövõitudele,” kirjutab Toomas Kasemaa, kasutades enda kohta väljendit “Kuressaare (mitte lugeda Kingissepa) kodanik”.
Vallal on demokraatlikult moodustatud võimuorgani õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Nii sätestab põhiseadusele tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kas alati tegutsetakse demokraatliku õigusriigi põhimõtteid järgides või on tegevuse aluseks mõne ajaloolise riigi seadused, tuvastamata huvid ning ajalooline mentaliteet?
7. novembri Saarte Hääles arvamusloos “Puudega ja puudeta” puudutasin Kuressaare linna planeerimise küsimusi elamukruntidel Õie tänav 8 ja Sirge tänav 1. Õie tänav 8 puhul keeldus vallavalitsus planeerimistingimusi väljastamast, tuginedes ENSV riikliku ehituskomitee tellitud Kingissepa linna Tallinna tänava ja Marientali maantee vahelise elamukvartali detailplaneerimise projektile aastast 1984.
Kindlasti võib ajaloolistele dokumentidele toetuda ja tihti seda ka tehakse, näiteks Kuressaare linnuse puhul järgitakse taastamistöödel tema ajaloolise kuju säilitamist vastavalt ajaloolistele plaanidele. Keegi aga ei planeeri ülejäänud linna 17. või 19. sajandi linnaplaanide või nõukogudeaegse generaalplaani alusel, välja arvatud muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete rakendamisel.
“Missugustel õiguslikel alustel vallavalitsus tegutseb, kui väidetavalt kehtib nõukogudeaegne detailplaneering ja kujunenud teevõrk ning ei kehti kehtiv üldplaneering?”
Igal õigusaktil on ajaline ja ruumiline kehtivus. Praegusel kujul on hilisema Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga piiritletud Ida-Niidu miljööväärtusliku hoonestusala asukoht. Sealne nõukogudeaegne elamukooslus on võetud ruumiliselt kaitse alla ehk on kehtestatud elamukompleksile ja selle väljaehitatud osa kunagisele planeeringule ruumiline piirang.
Õie tänav 8 jääb sellest alast välja. Seega tuleks seda elamukrunti käsitleda kui detailplaneeringuta ala, nagu ka näiteks Raja tänava eramuid ja Ida tänav 64 krundil mitteeksisteerivat elamut, mis nõukogudeaegsel joonisel üles tähendatud.
Vallaarhitekt oma avalikus kommentaaris märkis, et nõukogudeaegne planeering kehtib, samas väites ka, et Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering ei kehti, nimetades õigustatuks elamukrundi tekitamist teemaale, planeeritud teemaa ümberkruntimist ja Sirgele tänavale sõlmitud teekasutuse avaliku kasutamise lepingu sõlmimist.
Kehtiv Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering sätestab tuleviku maakasutuse Sirgel tänaval hoopis teistsugusel viisil. Avaliku kasutamise lepinguga hõlmatud teeosa kuulub likvideerimisele ja vallavalitsuse poolt suurendatud Sirge tänav 1 krundi osa ei sulge planeeritud teekoridori.
Seega tekib küsimus, missugustel õiguslikel alustel vallavalitsus tegutseb, kui väidetavalt kehtib nõukogudeaegne detailplaneering ja kujunenud teevõrk ning ei kehti kehtiv üldplaneering. Saame koos ja koordineeritult hüüatada, et täidame viisaastaku plaani nelja aastaga! Au ja kiitus parteile! Maha kapitalistlikud vereimejad! Üllatav, kui palju on tänased poliitikud ja nende kaaskond meie maailmapilti kujundanud, et need loosungid ei mõju enam nii groteskselt kui veel mõni aasta tagasi.
Kehtiva õiguse ning vallaelanike õigustatud huvide ja ootuste eiramine on taunimisväärne. Kehtiv planeering on täitmiseks kõigile osapooltele kuni uue planeeringu kehtestamiseni ja ajaloolised õigused on rakendatavad ainult ajaloolistes piirides.
/nginx/o/2019/07/12/12357527t1h939b.jpg)
“Ida-Niidu detailplaneeringu on kehtestanud Kuressaare linnavalitsus. Saaremaa vallavalitsus on Kuressaare linnavalitsuse õigusjärglane,” kommenteerib Toomas Kasemaa arvamuslugu vallaarhitekt Mark Grimitliht.
“Samuti kehtib Kuressaare linnavolikogu 2012. aasta 26. jaanuari otsusega kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering.
Olgu öeldud, et teede avaliku kasutuse lepingu aluseks ei ole üld- ega detailplaneering. Avaliku kasutuse leping sõlmiti omavalitsuse ja kinnistu omaniku vahel 2012. aastal vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 158 ja 158¹.
Saaremaa vallavalitsus on seisukohal, et aja jooksul väljakujunenud Sirge tänava asukohta pole majanduslikult otstarbekas rajada Sirge tänav L1 katastriüksusele, vaid mõistlik on kasutada ja parendada olemasolevat teed.”