Õpime elama viirusega koos ja viiruse kiuste

Veronika Allas Foto: Saarte Hääl

"Kevadel oli hirm koroonaviiruse ees palju suurem kui praegu," leiab Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allas. "Praegu oleme märksa teadlikumad ja paremini valmistunud."

Meie maja töötajate ja klientide hulgas on palju krooniliste haigustega inimesi. Seetõttu ei saa meist keegi suhtuda viirusesse üleolevalt või koguni selle olemasolu eitada. Ja kindlasti on krooniliste haigustega inimesed need, kes peavad eriti hoolsalt oma tervise eest hoolt kandma.

Mis puutub viiruse levikusse, on praegu olukord Saaremaal tõesti väga rahulik – kevadega ei anna võrreldagi. Toona tuli see laine meie jaoks väga ootamatult. Pidime päevapealt ja kiirustades oma töö ümber korraldama. Keegi ei teadnud, mida viirus võib kaasa tuua või kuidas ennast kaitsma peaks. 

Tunneme end turvalisemalt

Ometi ei jätnud me ka siis kedagi hätta. Üks kevadisi lahendusi, kuidas inimesi aidata, oli nn aknakontor – kui inimene tuli tooma oma kirju või dokumente, sai ta need lasta õhuakna kaudu kahe akna vahele. Enne kui saadetistega tegelema hakkasime, desinfitseerisime need.  

Praeguseks oleme koroonaviiruse kohta palju õppinud. Hiljuti viisime läbi Tervist ja Heaolu Toetavate Tegevuste projektist rahastatud COVID-19 teemalised loengud – viiruse ehitusest ja levikuteedest ning hügieeninõuete tähtsusest viirustega toimetulemisel; kaitsevahendite kasutamise olulisusest, antikehade mõjust inimesele.

Neist loengutest said osa kõik huvilised – nii meie majas töötavad inimesed kui ka kliendid. Kellele tuli selgitada lihtsamas võtmes, kellele spetsiifilisemalt, aga põhjaliku ülevaate said kõik. 

Kiidan lektoreid – Kuressaare haigla laboratooriumi juhataja Jana Pesukova ja Helen Raude Tooma Südameapteegist oskasid kõigile küsimustele ammendavad vastused anda. Tänu  nendele loengutele tunnevad inimesed end turvalisemalt ja oskavad ohuolukorras käituda.  

Paraku oleme viiruse levikust tingitud piirangute tõttu pidanud taas oma maja töökorraldust muutma: koja tegevused ja teenused toimuvad eelneval kokkuleppel kliendiga. Paljud asjad saame korda aetud ka telefoni teel. 

"Paratamatult mõjutavad koroonaoht ja ettevaatusabinõud meie kõigi iga-päevaelu. Peame uue elukorraldusega paratamatult leppima." 

Mõned kliendid pole jõudnud end taas kehtima hakanud piirangutega veel kurssi viia ja on meile ette hoiatamata külla tulnud, aga see ei ole olnud probleem. Kojas on ju olemas desovahendid ja maskivaru. 

Meie, koja töötajad, päevad otsa maski ei kanna. Õhutame ja desinfitseerime oma maja ruume iga päev, töötajad hoolitsevad oma käte puhtuse eest. Kõik meie maja töötajad on teinud koroonaviiruse antikehade testi.  

Nõu ja abi saavad kõik

Kui meie majja aga külalisi tuleb, peavad nad sisenedes maski kandma. Maski kannavad ka meie töötajad, kui nad klientidega suhtlevad. Maskikandmise koha pealt enam – eriti pärast meie loenguid – vaidlema ei kiputa. Inimesed mõistavad, miks seda tarvis on. 

Sellistel puhkudel, kui tõesti maski kanda ei saa, sobib ehk visiir. Näiteks vaegkuuljal, kes on harjunud teise inimesega suheldes tema suud jälgima, on väga keeruline öeldut mõista, kui vestluspartner maski kannab. Seepärast on ka meie koja töötajatele visiirid tellitud. 

Kuigi koroonahirm on väiksem kui kevadel, käib praegu meie majas suve ja seniste sügiskuudega võrreldes siiski vähem rahvast. See on teadlik käitumine – inimesed teavad, et viirus on Eestis taas levima hakanud ning kel võimalik, eelistab suhtlemiseks kasutada näiteks telefoni või arvutit. Kel kindlasti tarvis, on muidugi teretulnud – aga etteteatamisega. Ning kui mõni külastaja ei julge majja sisse tulla, on üks võimalus kasutada kohtumiseks meie väliõppeklassi. Suvel oli see väga populaarne. 

Ka praegu saavad erinevad seltsid ja ühingud meie kojas kokku, ent palju inimesi korraga siin kohal ei käi. Ka ei korralda me nii rahvarohkeid üritusi nagu enne koroonaaega. 

Erandiks on meie jõululaat, mis toimub meie õues 19. detsembril.

Kui kokku saadakse, siis viie-kuuekesi ja nii, et meie, maja töötajad, teame, kui suur grupp majja tuleb. Õnneks on meil piisavalt suur maja, et inimesed saaksid siin olla hajutatult. Pärast igat sellist külastust desinfitseerime ruumid. 

Paratamatult mõjutavad koroonaoht ja ettevaatusabinõud meie kõigi igapäevaelu. Peame uue elukorraldusega paratamatult leppima. Peame lihtsalt õppima elama selle viirusega koos ja selle viiruse kiuste.