Distantsõppe plussid ja miinused

Foto: ERAKOGU JA GERT LUTTER

Kui koolid peaksid viiruse leviku tõttu taas üle minema distantsõppele, võiks videotunde olla rohkem, leiavad Saaremaa gümnasistid. 

Karita Aunbaum, Kuressaare gümnaasiumi abiturient: 

Kevadine distantsõpe õnnestus väga hästi, väga suurt muutust mul õpitulemustes ei olnud. Kõige suurem pluss oli see, et sain oma aega ise planeerida. Samuti sain perega rohkem koos olla ja ma oskasin seda ka väärtustada. Puudust tundsin õpetaja juhendamisest, tavaliselt saan ju alati abi küsida, kui midagi selgusetuks jääb. Seda sai ka interneti teel teha, aga kuna elan maal ja seal pole kõige parem levi, siis ma videotundidest osa võtta ei saanud. Minu arvates tuleks edaspidi distantsõppe korral õpilastega rohkem arvestada – et ei jäetaks iga päev väga palju õppida, sest üksi nuputada, eriti kui mingi aine on raske, on väga keeruline. Muu oli 5+ ja õpetajate suhtumine mõistev!

Katariina Aulik, Kuressaare gümnaasiumi 11. klassi õpilane:  

Minul jäi kevadisest distantsõppest väga meeldiv kogemus. Alguses oli kindlasti kõikidele, nii õpilastele kui ka õpetajatele, uus situatsioon, kuid mida aeg edasi, seda ladusamaks läks ja kõik said oma režiimi paika. See oli kõigi jaoks võimalus õppida täpselt sellises tempos ja nende meetmetega, kuidas endale just sobis.

See, kas inimesele too õppevorm sobib või mitte, oleneb täielikult inimesest endast. Mulle isiklikult sobis paremini kaugõppel õppimine kui tavaõpe. Mulle meeldis, et sai ise oma aega planeerida ja õppimise jaoks võtta täpselt nii palju aega, kui parasjagu vaja oli.

Kindlasti tundsin ennast ka teadmiste poolest kindlamini. Puudust ei tundnudki ma otseselt millestki, sõpradega sain ka läbi nutiseadmete suheldud. Kui Kuressaare gümnaasium peaks uuesti minema distantsõppele, siis usun, et see läheks kindlasti ladusamalt kui esimesel korral. Sellistes olukordades on kõige tähtsam see, et inimesed suhtleksid omavahel ja info oleks pidevas liikumises.

Renee Maripuu, Kuressaare gümnaasiumi 11. klass: 

Minu arvates õnnestus kevadine distantsõpe alguses ikka päris kehvasti. Hiljem, kui kõik õpetajad ja õpilased olid veidi sisse elanud, laabus asi aga veidi paremini.

Mu oma õpitulemused distantsõppel olles väga ei muutunud, aga nii palju kui kuulnud olen,  siis enamikul läksid need ikka kehvemaks.

Kõige rohkem tundsin distantsõppel puudust oma kaasõpilastest ja sõpradest, aga ka võimalusest õpetajate käest kohe küsida, kui mingi nüanss arusaamatuks jäi. 

Distantsõppe suurim pluss on see, et aeg, millal midagi teed, on üldiselt suhteliselt paindlik. Omaette õppides süvened ka teemasse rohkem. Üks miinus, nagu ka juba märkisin, on see, et ei saa kaasõpilaste või õpetajate käest otse küsida asju, mis ehk segaseks jäid. Samuti võivad õpetajad vahel eksida õppimisülesandeid jättes. 

Kui meie kool peaks jälle distantsõppele jääma, võiksid mõningad tunnid toimuda mõnes videokeskkonnas. Samuti võiks olla mingi kindel koht, kus õpetajalt saaks täpsustusi küsida.

Andree Goidin, Kuressaare gümnaasiumi 11. klassi õpilane: 

Minu arvates õnnestus distantsõpe suurepäraselt, mul endal polnud sellega otseselt ühtki probleemi. Õpitulemused olid enam-vähem samad või siis pisut paremad. Enamik hindeid, mis õpilastele sel ajal pandi, olid arvestatud või mittearvestatud – numbrilisi hindeid ei olnud. 

Distantsõppe eelis on see, et iseseisvalt õppides võid oma ülesandeid teha päeva jooksul –ajalist limiiti pole. Nii saad asju planeerida ja omas rütmis teha. Miinuseks on aga see, et õpetajate toest jääb puudu. Kõige rohkem tundsingi puudust selgitustest – tunnis toovad ju õpetajad mingeid näiteid, selgitavad ja selle järgi jääb asi meelde. 

Minu arvates oleks sobivam, kui distantsõpe ei tähendaks ainult iseõppimist, vaid toimuksid videotunnid konkreetsetel kellaaegadel. Nii saaks õpetaja oma vahendite abil vajalikke selgitusi anda.

Lisett Alt, Saaremaa ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane: 

Arvan, et sain kevadise distantsõppe ajal normaalselt hakkama. Videotunde oleks küll võinud rohkem olla. Mulle meeldis, et sain paljuski oma aega ise planeerida. Samas – ehkki mu õpitulemused paranesid, ei võtnud ma kohustuseks töid kohe ära teha. Muutusin õppimise suhtes laisaks ja lohakaks ning palju jäi tegemata, sest õpetajad ei soovinud kõiki tehtud töid näha. Ka tundsin distantsõppe ajal suurt puudust sõpradest, trennikaaslastest, võistlustest. Ka õpetajatest ja koolitoidust.

Mulle meeldiks, kui distantsõppe ajal toimuksid videotunnid – siis saab kohe õpetajalt nõu küsida, kui vaja.