/nginx/o/2020/12/08/13519493t1hbdc2.jpg)
Tänavusel lõheliste kudekaitse hooajal tabasid Saaremaa vabatahtlikud kalakaitsjad mitu röövpüüdjat.
Tosin kalakaitsjat valvas Saaremaal kuderahu
/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
9. detsember 2020, 00:29
Lõheliste püügirahu ajal 20. oktoobrist 30. novembrini pidasid vabatahtlikud valvet peamiselt Pidula, aga ka Punabe ja Tirtsi jõel.
“Toimetamist jagus,” tõdes Eesti kalastajate seltsi kalakaitsegrupi juht Jüri Nurk, kelle sõnul võtsid Saaremaa kalakaitsjad vahele ja ajasid minema mõnegi röövpüüdja.
“Vähemalt üks juhtum on keskkonnainspektsioonis vormistamisel,” lausus Nurk.
Saaremaal tegutses vabatahtlikke hiljuti lõppenud kuderahu ajal 12, kes pidasid valvet kokku 375 tundi ja 125 vahetust.
Nurga sõnul on vabatahtlike seas inimesi väga erinevatelt elualadelt – landimeistrist ehitajani ja kontoritöötajast põllumeheni.
“Kiidan neid tublisid mehi julguse eest vabatahtlikku kalavalvet tegema minna,” ütles Nurk. “Kuna Saaremaa kogukond on väike ja inimesed tunnevad üksteist, võib röövpüüdjaks osutuda ka vabatahtliku hea tuttav või hoopis naabrimees.”
Vabatahtlikud kalakaitsjad aitavad keskkonnainspektsioonil patrullida ja röövpüüdjaid vahele võtta, et kaladele kudemiseks rahu tagada. Eesti vabatahtlike kalakaitsjate nimekirja kuulub ligi 400 inimest. Tänavu tegid vabatahtlikud kalakaitsjad 5664 valvatud tunniga rekordhooaja. Röövpüüdjaid aitasid nad tabada 17 korral.
Keskkonnaminister Rain Epleri sõnul on keskkonnainspektsiooni abistavate vabatahtlike kalakaitsjate panus lõhede ja meriforellide arvukuse suurendamisse olnud märkimisväärne. “Röövpüüdjate elu on võrdlemisi kibedaks tehtud,” märkis minister.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus leidis, et vabatahtlik kalakaitse on viimase kümne aasta kõige suurema positiivse mõjuga rahvaalgatus Eesti kalanduses.